Lugu arvutimängude lummavast maailmast
ehk milline on see tore elu, kui mõni mäng on nii vahva ja
kaasakiskuv, et lased end sellesse 24/7 lülitada. Probleemiks on ehk
see, et selline jäägitu ühildumine pole just odav lõbu...
mängukooma on muutunud päriskoomaks.
Jutt siis sellest, kuidas noored õed
on sattunud ülipopulaarse Coma mängu võrku. Noorem õde ongi
lasknud endale ajju surata elektroodid, et vaid mängule elada. Mõned
aastad vanem õde pole õe eeskujul seda teinud – eks see on kallis
ja natuke valus on vaadata kodus koomaseisundisse tardunud kallist
noorema õde, kes 24/7/365 vaid virtuaalmaailmas mängib.
Et siis selline... hoiatuslugu. Lapsed
on eriti nakatusohtlikud selliste vidinate lummale. Kannatab kodune
elu, ohtu satub õpiedukus ja kena tulevik. Kas nüüd selline lugu
just mõtlemapanev on... või kas see kuidagi erilisemalt esile
tõuseb... Ei oska nagu öelda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar