12 oktoober, 2016

Neil Gaiman – The Truth Is a Cave in the Black Mountains (The Best Science Fiction and Fantasy of the Year 5, 2011)



Lugu meenutab veidi Parkeri heliloojate arveteõiendamist, ehk siis... kättemaks on valus. Kui Parkeri tekst on mingil moel humoorikas, siis Gaimani toon on pigem süsimust.

Kääbus on aastaid otsinud teejuhti Udusaarele, kus paikneb saladuslik koobas, kust saab kulda. Viimaks on ta leidnud mehe, kes ta kohale juhataks – teejuhiks on röövel, kes on seal koopas käinud ja kullaga välja tulnud. Nad asuvad süngele ja karmile teekonnale, mille jooksul vastutulijaid hoiatavad neid mitmete koleduste eest. Viimaks jõutakse Udusaarele, röövel juhatab tee koopani ja kääbus läheb sinna üksi sisse. Seal kohtab ta olendit, kes aitab leida ta suurimat soovi – sellel on muidugi hind (nagu röövel on hoiatanud oma näitel).

Jutt on igati lööv ja sünge, ainus, millele ma pihta ei saanud – kuna ei tunne brittide eri mütoloogiaid – et mis päritolu see kääbus on. Tekst on esitatud tagasivaatena, ning nii mõnigi esmapilgul tüütuna tundnud detail omab tegelikult kompositsioonis tähtsust (no tõepoolest, see kääbuse itk tütrest näib algul vaid melodramaatilise joruna). Igal juhul, kui pakub huvi keldilik kõnnu- ja mägismaa dramaatilised olud, siis võib see tekst maiuspalaks olla, igal juhul on see loetav siit.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar