Väheke äraspidine lugu näkkidest ehk kui tavaliselt on
sellelaadsed näkilood sellest, kuidas mees varastab näkilt ta naha, misläbi
olevus tema omaks saab, kuni näkk naha üles leiab ja põgeneb tagasi vabadusse.
See lugu ei ole näki ega näkiröövli vaatenurgast, vaid hoopis nende järglase
lugu – mida tema tunneb, kui vanemad niimoodi... lahku lähevad, kui ema lihtsalt
kaob, hoolimata kuidagi lapse tunnetest.
Lugu leiab aset tänapäeva Ameerikas, nii on peategelasest
neiu elus muudki toimumas, muuhulgas on ta kohvikus ettekandjana töötades
armunud teise ettekandjaneiusse, kel omakorda on oma vanematega enam kui
dramaatilised probleemid. Igal juhul, peategelane on õige segaduses, eriti kui
teda tabab kahtlus, et ta võib ise näkisooline olla (kui nt loomaaias hakkavad
hülged temaga kommunikeeruma); nii unistab ta teise neiuga Coloradosse elama
minekust (seal pole merd, kuhu näkikihu vallutamisel põgeneda!).
Mulle on senini üpris arusaamatu, mis see „selkie“ ehk
libahüljes õieti on, mugavuse huvides olen selle tõlgendanud näkiks. Huvi
pärast võiks loendada, kui paljudes naisautorite kirjeldatud ulmelugudes on naistegelastel
võbelusi teiste naiste vastu; igal juhul on see üsna levinud. Normaalselt hea
lugu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar