Tõnis Päi - Waremed ja warjud (1905)

Halwa Luule lugemine on omal moel wärskendaw, see on kui wärske keele lehk, mis sind ootamatult tabab. Pööritab hinge! Annab jõuudu! Eks wõime kujutella Kirjaniku hoogu, ikka pikki pikki wärsiridu kirjutades! Südamesundi, mis tahab lipata taewastesse kõrgustesse! Kuigi siintoodud näitused on pigem intiimsemad, siis Päi kirjutas palju Eestimaast ja Eesti rahvast!

Sa olid ilus.

Sa olid ilus! jah ilus

Kui hommiku päikese kuld!

Su südamlik silm säras

Ja loitis, ja leegitses tuld.

Sa olid ilus! jah ilus

Kui mägede helisew õhk!

Sa olid armas ja magus

Kui õitswate rooside lehk.

Sa olid ilus! ja ilus

Kui öösise sina sees kuu!

Sa olid ilus! nii ilus

Kui hõõguwa armukse suu!

Sa olid ilus! nii ilus

Kui taewaste elawam täht!

Su rind see laenetas, wajus

Ja kerkis kui walendaw waht.

Sa olid ilus! jah ilus

Kui merepind tormisel a’al!

Ja puhas sa olid ja kõrge

Ja süüta! - mu ideal.

(lk 48)

Sa kiitled, et sõprus, mis seud

Sa muga on puhas kui kuld.

Jah, näitagu seda su teud,

Siis usun su sõpruse tuld.

Jah, näitagu seda su tegu,

Et kuld on wõltsimata,

Sest harilikult on segu

Kuld muu metalliga.

(lk 59)

Annake, kallike, kenam, mu kullake,

Anna, sa ingel, mu õrnake lillike,

Anna, sa joowastad, nõiud?

Arm, sa uimastad, õnnestad?

Anna, mis täitis kül rinda,

Kui kord Amori kannel

Kõlises hingeni õnnel? …

Anna, arm lõhkus meil rinda,

Kui mule kinkisid enda…

Ilus, kui hellama näolt

Ilmub õrn, häbelik puna…

Wangistaw, uimastaw waade…

Õnned! … kui saledalt puusalt

Langeb ju neitsilik wöö…

Anna, su silmade läige,

Uimastaw, hingelik, sügaw,

Tume ja niiske kui öö,

Põletas rinda, kui äike…

Õnned, oh täitke weel rinda,

Et kuld Amori kannel

Kõliseks hingeni õnnel! …

(lk 90)

Eks wõib arwata, et nii mõnigi lõputuna tunduv wärsijoru on saanud kena hoo sisse weini juues.

Luule on weinis -

Kui wõtan ma klaasi,

Siis tunnen ma wiisi

Tuliselt põues.

Luule on weinis -

Kui rüüpan weel teise,

Siis luuletan wärsi

Weinikest juues.

Luule on weinis -

Weel wähe on waja,

Siis jookseb kui oja

Laul sõprade ringis.

Luule on weinis -

Kui kärgataw kaja

Üle pilwede raja,

Ta mühiseb - õues.

(lk 157)