Päris keeruline on kirjeldada, kuidas tekst on kokku traageldatud -
tänapäeva argielu, unenäomaailm Coleridgega ja muinasjutuilm draakonite ja eri
muinasjutuolenditega. Kõik see põimub teksti edenedes üha enam kokku. Ühelt
poolt on see jutt armastusest; samas tekstiliselt meenutab lugu justkui
kaardisegamist: elemendid segunevad eri maailmade vahel, loo jutustaja satub
unenäos kokku Coleridge’ga, luuletaja (Powers “Anubise väravad”!) omakorda moondub
muinasjutuilma müütiliseks olendiks. Seejärel segatakse kaardipakki jälle edasi
- loo jutustaja on tagasi kaasajas, aga Coleridge jääbki loomingulisse
vangistusse.
Eks selle teksti puhul kumab läbi Gossi erialane taust, nii on loo
jutustaja Bostoni ülikoolis teaduriks ning avastab endas soovi saada
kirjanikuks. Aga kes teab. Lugu keskmisest fantasyloost keerukam ning eeldab
Coleridge’i ja vastava folkloori tundmist, mistõttu mul jäi täisväärtuslik
nauding saamata. Kuid ikkagi oli põnev lugeda niisugust lõksudega teksti.
Väga huvitav raamat!
VastaKustuta