28 aprill, 2018

N. K. Jemisin – The City Born Great (The Best American Science Fiction and Fantasy 3, 2017)


Üllas lugulaul New Yorgile, kus mingil Lovecrafti rassistlikul jamal pole mingit eluõigust, sest New York sõidab sellele räigelt molli, selge? Persse see iidsete pask.

Ehk siis lugu linnast kui organismist, mille elujõudu tahaks endasse ahmida õige tumedad iidsed jõud; tulemuseks siis kahe vastandliku jõu kokkupõrge, mille tagajärjeks on linna ellujäämine või kaotus. Sest tumedad jõud ei kao kuhugi, neid on võimalik vaid ohjeldada, sel võitlusel pole otsa ega äärt. Linna kaitsjaks või õigemini kehastuseks osutub karm ja ettevaatlik tänavalaps, kes igapäevase eluspüsimise nimel on enese teadmata New Yorgiga üheks saanud – nüüd tuleb ta vaid linna kaitseks ellu äratada.

Et siis loos ühendatud nii armastus oma metropoli vastu kui jälestus kõiksugu valgete ülemvõimu asjus; kokku moodustub sellest omamoodi fantasyräpp või midagi muud sarnast võitluslaulu. Vabadus, võrdsus, vendlus!

„Don’t sleep on the City that never sleeps, son, and don’t fucking bring your squamous eldritch bullshit here.“ (lk 242)

Muuseas on see tekst ka eesti keelde tõlgitud („Suureks sündind linn“!), algselt plaanisingi vaid tõlget lugeda, aga viimaks pidin originaali näppima, sest alati pole arvutit ega levi käepärast.

Jemisin on ühtlasi tänavu see külaliskoostaja, kes valib John Joseph Adamsi koostatud nimekirjast need 10+10 SFF juttu Ameerika parimate SFF tekstide antoloogiasse (varem on külaliskoostajateks olnud Joe Hill, Karen Joy Fowler ja Charles Yu).

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar