Tekst meenutab õieti justkui mõne
anime käsikirja, kõik see pulbitsev visuaalsus ja narratiivi mängulisus, see
Jaapani omailm (kuigi autoriks on muidugi võõramaalane, seega tegemist on Teise
nägemusega, millega siis jaapanlased ise ei pruugi suuremat lähedust leida –
ehk siis angloameerika nägemus jaapanlikkusest).
Kuigi teksti kunstilised
ambitsioonid võisid jääda mulle hämaraks, siis loodud kujutluspiltide maailm on
undavalt unenäoline, sürreaalne maalilisus. Lugu on vesi nende veskile, kes
usuvad, et meie maailm on vaid osa reaalsusest, mida on võimalik tajuda. Aga
nagu öeldud, see on siiski angloameerikalik vaatepunkt jaapanlikkusele (ehk siis
eesti keeles kogejana tuleb läbida kaks filtrit, et midagi … olulist mõista?).
Seletuskiri kõige nõrgemale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar