23 oktoober, 2018

M. Rickert – Holiday (The Best Science Fiction and Fantasy of the Year 2, 2008)


Päris haige meeleoluga lugu. Mees püüab kirjutada oma surnud isa elulugu. Korraga ilmub ta elutuppa aastate eest tapetud kuueaastase tüdruku vaim ja ta püüab selle tüdruku (ja hiljem teiste surnud laste, kes ta majja ilmuvad) heaks midagi teha. Ainult et see läheb väga imelikuks, ning lähikondsed vaatavad väga pika pilguga ta tegemiste peale.

Selliste tekstide lugemine on omamoodi väljakutse – et kas ikka jaksad loo lõppu jõuda, ehk on seal midagi sellist, mis teksti kuidagi … vastuvõetumaks, arusaadavamaks muuta. Aga ei, see lugu läheb pigem kuhugi vaimselt haige inimese (jajah, kõige sellise jäljed võivad asuda lapsepõlves ehk siis see surnud isa värk) maailma, ja see on ebamugavust tekitav.

Eks tuleb muidugi autorit tunnustada, et midagi sellist ebatraditsioonilist ja kontroversiaalset ja häirivat on kirjutanud. Kuid tõepoolest, see tekst end uuesti lugema ei kutsu, kasvõi selleks, et näha, kas äkki mõistsin midagi täiesti mööda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar