Plusspunktid eesti mütoloogia
virtuaalreaalsusse viimise eest, samas nullivad selle miinuspunktid teksti
olemusliku tühjuse eest. Jutt on täis actionit ja mitmesuguseid kiiksuga
pärimuslikke modifikatsioone, samas aga … ei teki sellest just lisatähendust –
et noh, on siis tegu enamaga kui questiga virtuaalis.
Eks viimastel aastatel tundub, et
autorile on kuidagi väga südamelähedaseks saanud fantaasiaga tembitud kõvaulme
(ja no head aega splätterile). Nii on Tänavi tegelased ikka miskid
tehnofriigid, kes saavad ülesande või ellujäämise käigus hoolega vastu päid ja
jalgu, aga viimaks läheb ikka nii nagu läheb. Muidugi, rõõm näha, et autoril
jagub püssirohtu oma tee leidmiseks ja katsetamiseks; muidugi ei pruugi iga
etapp sellest mõnele lugejale just õnnestunuina näida.
ulmekirjanduse baas
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar