27 veebruar, 2019

Dave Hutchinson – Babylon (The Best Science Fiction & Fantasy of the Year 12, 2018)


Autor on võtnud ette päevapoliitilise teema, käsitledes tulevast maailmakorda – Euroopa Liit on kindlustanud end sisserände eest nö müüride taha (lükates sellega ka Kreeka küljest ära); erinevate konfliktide ja kriiside tõttu on Aafrika ja Araabia riigid enamvähem lagunenud. Ja noh, postkolonialismi taak ei unune kergelt, seega on mitteeurooplastel paratamatult okas kurgus, et neilt on lõigatud võimalus paremale elule.

Lugu siis kirjeldabki seda, kuidas üht somaallasest noormeest smugeldatakse üle mere Euroopasse (sest teadagi, kus on müür, seal on ka augud). Reis võtab aega üle nädala, sest tuleb jääda nähtamatuks kõiksugu radarite, valvedroonide ja -laevade eest; tuleb kindlustada noormehe märkamatu sisenemine (sest muidu kõik sisenejad kiibistatakse, mistõttu võimalik neid jälgida) – siin on tal üks eriline ülesanne ühe väga erilise tehikavidinaga, mille põhjakorealased olevat aretanud mingist Maale langenud tulnukatehnoloogiast.

Tekst kui selline on eelkõige huvitav lähituleviku kujutluse pärast – milline see võiks olla, kui praegused kriisid veelgi hullemaks keeraksid (kuivõrd pole just oodata, et Lähis-Ida või Aafrika kõrbestumine peatuks). Huvitav, et tekstis ei mainita Iisraeli ega Venemaad, küll on aga oluline roll Põhja-Koreal, mis on oma äärmustes veelgi edasi kapseldunud. Loo finaal … natuke jääb arusaamatuks, millele autor õieti rõhuda tahtis – et ohudraama või õigluse võidutsemine vms. Muidugi on paslik teavitada, et Hutchinson on romaanideski Euroopa tuleviku asjus mõtisklemas (aga vaevalt, et peale „Euroopa sügise“ neid rohkem eesti keelde tõlgitakse).

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar