04 märts, 2019

Charlie Jane Anders - Don't Press Charges and I Won't Sue (The Best Science Fiction & Fantasy of the Year 12, 2018)


Tekst räägib düstoopilisest ilmakorrast (kuivõrd on ilmunud vastavas antoloogias), kus teistest erinevaid ei lööda maha, vaid muudetakse (noh, küsimus tekib, mis õieti saab muudetava kehast, kui … Aga võibolla ma lihtsalt ei registreerinud vastavat teavet). Nii on loo peategelane Rachel sugu vahetanud kodanik, kellest tehakse vastutahtsi uuesti mees. Protsess pole vabatahtlik ja seetõttu mitte just patsiendisõbralik.

Lugu on jutustatud läbi kahe tegelase silmade – selles sootagastamiskliinikus töötab Racheli lapsepõlvesõber Jeffrey, kes siis meenutab nende ühist lapsepõlve ja valikuid, mida kumbki poiss tegi. Noh, midagi eriliselt rõõmsat neist valikutest ei koorunud.

Kui eelmine kogemus Andersi loomega oli igati vaimustav (lugu ülitulnukatest, kes koguvad universumist tsivilisatsioonide jäänuseid), siis see tekst on vähe kitsama vaatenurgaga – muidugi, mitte et kuidagi alahindaks võrdseid õigusi jm. Aga et kogu tekst (loetav Boston Review lehelt) on selline dramaatiline ja traagiline LGBT, jääb nagu natuke igavaks. Muidugi, kui üks normaalne vähemus on niisuguse löögi all, siis see ei tähenda head ka teistele nö erinevatele.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar