See tekst võiks edukalt kõiksugu
auhindadele kandideerida; omal moel Wyndhami trifiidide laadis süvitsiminev
lugu – Wyndhamist erinev selle vahega, et taevast saabunud taimelaadsed
artefaktid ei asu agaralt inimkonda hävitama, vaid püüavad maailma endale
sobivaks modifitseerida.
Mis annab inimsoole aega uurida
ja püüda vastu astuda nendele tundmatutele artefaktidele. Lugu jälgibki seda,
kuidas peategelase nooruses need artefaktid äkitselt taevast sadasid, kuidas
peategelane aastate pärast neid teaduslikult uurima asus ja kuidas aastakümnete
jooksul see edasi arenes. Inimlikku tasandit lisab peategelase komplitseeritud suhe
vanematega ning ta omasooiharuse küsimus – ning viimaks perekonnaloomine ja
mõistmise leidmine.
Ühesõnaga, selline selge
auhinnaulme ökoloogilisest probleemist ning ühiskondlikust arenemisest. Mingil moel
väga ameerikaliku (liberaalse) ühiskonna käsitlus, mingil moel õdukatastroofi
värskendamine. Üpris erinev lugu hiljuti ilmunud muinasjututöötlusest pilves
tüüpidest. Igal juhul, tekst loetav Tori lehelt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar