13 juuni, 2019

Daryl Gregory - Nine Last Days on Planet Earth (The Best Science Fiction & Fantasy of the Year 13, 2019)


See tekst võiks edukalt kõiksugu auhindadele kandideerida; omal moel Wyndhami trifiidide laadis süvitsiminev lugu – Wyndhamist erinev selle vahega, et taevast saabunud taimelaadsed artefaktid ei asu agaralt inimkonda hävitama, vaid püüavad maailma endale sobivaks modifitseerida.

Mis annab inimsoole aega uurida ja püüda vastu astuda nendele tundmatutele artefaktidele. Lugu jälgibki seda, kuidas peategelase nooruses need artefaktid äkitselt taevast sadasid, kuidas peategelane aastate pärast neid teaduslikult uurima asus ja kuidas aastakümnete jooksul see edasi arenes. Inimlikku tasandit lisab peategelase komplitseeritud suhe vanematega ning ta omasooiharuse küsimus – ning viimaks perekonnaloomine ja mõistmise leidmine.

Ühesõnaga, selline selge auhinnaulme ökoloogilisest probleemist ning ühiskondlikust arenemisest. Mingil moel väga ameerikaliku (liberaalse) ühiskonna käsitlus, mingil moel õdukatastroofi värskendamine. Üpris erinev lugu hiljuti ilmunud muinasjututöötlusest pilves tüüpidest. Igal juhul, tekst loetav Tori lehelt.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar