Õudne lugu väikelinnast, mis on
langenud segase linnapea meelevalda. Kellele meeldib topistega seotu ning kes
paistab tahtlikult või tahtmatult kogu linnast elu välja suretada, linnast
topise teha.
Ja linnaelanikud on võimetud,
võimetud sellisele hüpnootilisele türanniale ja elukeskkonna allakäigule vastu
astuma. Linnaelu tuiksooned üha suletakse linnapea poolt ja elanikud ei suuda
muud kui omavahel sosistada ja oma rahulolematust vaikivalt demonstreerida
topisetegija teisele abikaasale. See abikaasa on …
Tekst on kui väikelinna veidrate
saladuste hüpnootiline segapundar. Kõik saavad aru, et elukorralduses on midagi
väga valesti, aga ometi ei suuda sellele vastu astuda („kes üldse seda
linnapead ametisse tagasi valib?“) – kui, siis vaid oma rahulolematust
kellelegi endast nõrgemale demonstreerides (las keegi veel kannatab!).
Ühesõnaga, kokku on segatud
võimuhullus ja väiklus ja võimetus. Rott lebab veega täidetud ämbris veepinnal
ja ei julge end liigutada – ehk kui prooviks äkki serva poole ujuda (aga
millise serva poole?), võiks ta ometigi uppuda. Ja ämbri omanik surub sinna üha
juurde rotte üksteise kõrvale liikumatult hulpima. Need mängukannid … need on
ju tema valduses, tema lükata ja tõmmata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar