09 juuni, 2019

N. K. Jemisin – The Storyteller's Replacement (The Best Science Fiction & Fantasy of the Year 13, 2019)


 Jemisinilt õige õõvastav muinaslugu (õigemini on see jutustatud lugu loos põhimõttel, seega siis metamuinaslugu) kuningast, kes tahtis sigitada poegi, aga tal oli mõningasi probleeme erektsiooniga. Võlur soovitas siis süüa isase lohe süda, mis annab sugukirge ja viljakust (jajah, ninasarviku sarv). Vägev lohe leitaksegi, aga tegemist äsjamunenud emase lohega. Kuningas sööb siiski ta südame ära (lohe on lohe!). Ja kodus sigitab oma kuuele naisele lapsed. Kõik tütred muidugi. Naised surevad sünnitustel.


Tütred kasvavad … õige salapärasteks ja tarkadeks noorteks neidudeks, ning kui kuningal tekib soov ikkagi soov uue kaasaga poeg saada, pakuvad noored järglased talle õige kurikavala plaani. Järgmiseks tekib küsimus tütarde paaripanekuga, ka selle lahendavad nad hoopis isemoodi. Ja jällegi, tütred lisavad järglastena ikka tütreid. Viimaks kuuleb vananev kuningas, et lõpuks on leitud üks hädine isane lohe, muidugi lüüakse see maha ja kuningas sööb ta südame, millele järgneva kihu käigus viljastab ta kaksteist kohalikku talutüdrukut. Tema tütardel on sellega aga probleem.

Ühesõnaga, muinaslugu, mida iga laps peaks kuulma ja sealt tarvilikku kõrva taha panema (metamuinasjutuna ongi see jutustatud unejutuna – nagu pealkirjaski öeldud – tavapärase unejutu rääkija asendaja poolt). Kui aga teisiti võtta, siis on Jemisin kirjutanud õige õõvastava ja rohkem-vähem nihilistliku loos, mis on muidugi igati tervitatav nähe.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar