Horror paberitööstuse linnast,
mille elanikudki elavad vaid … paberile. Loo peategelane lasi igatahes oma
neiust (või ihaldusobjektist?) paberit pressida (või tselluloosi või kuidas
nüüd öeldagi). Vist. Mitte et see oleks tolle linna kohta midagi eriskummalist,
varemgi on katkuohvreid paberiks (või siis tselluloosiks või midagi) lastud.
Vaid kolmeleheküljeline lugu, aga
andis alles mõelda, milline sürreaalne atmosfäär selles tekstis õieti valitseb
(no kui ma nüüd üldse midagi välja mõtlesin, või liikusin siis kuhugi enda …
tselluloosi). Eks see atmosfäär ongi loo puhul plussiks, muidu on ju tegu mingi
horroriga või nii.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar