Jutuvõistluse esikümne tagumisest
kuuikust vast kõige ambitsioonikam tekst (mitte et ma oleks veel esinelikut
lugenud, kõik need tagasivaated minevikku ja revolutsiooniline olevik, pole
just lihtlabane punktist A punkti B liikumine. Eks omalt poolt tekib muidugi
huvi, milline monstrum see keisririik olla võib – või sõltub see vaatepunktist,
meile on esitatud vaid dissidentide nägemus sellest ilmatu ebaõiglasest
maailmakorrast. Lisaks jutustamise keerukamale esitamisele on Rajasalu vaeva
näinud omamoodi maailma kujutamisega; kõik need augmendid ja inimkehadega manipuleerimised
– ehk on sarnast tugevamat maailmaloomet Kalmsteni fantaasiailmas.
Minu jaoks on Rajasalu teksti probleemsus
tegelaste ehk üheülbalisus. Kaks tegelast vast kerkivad vähe omapärasemalt
esile, samas jääb arusaamatuks, miks need dissidendid on nii kindlad selle
revolutsiooni käimalükkamises, niisamuti jääb häguseks selle ühiskonna olemus,
millised on õieti selle võimumehhanismid ja mille vastu (peale dissidentide)
see või oma supersõdalastega õieti võitleb?
Muidugi, ehk ja arvatavalt on
vastused küsimustele tekstist kenasti olemas, olin vast ise pinnapealne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar