06 veebruar, 2020

Xia Jia - Night Journey of the Dragon-Horse (Invisible Planets, 2017)


Autori kolmas lugu sellest antoloogiast on lähedane vaimude jutule, need mõlemad on oh kui erinevad sellest lähituleviku vanaisa ja lapselapse loost.

Siin siis inimestejärgne maailm, kus atraktsiooniks loodud draakon-hobune (Trooja nüüd vaevalt?) ärkab üles ja avastab, et maailm on inimestest tühi, ning toimub üleüldine lagunemine või metsistumine, kõik on lagunevat tehnikarämpsu täis. Ta otsustab rändama minna ja peagi kohtab nahkhiirt. Ja nende edasisest sõprusest, eksole, sünnib puhas poeesia.

Mingil moel ehk kergelt rajaniemilik posthumaanne maailm, samas Xia Jia tundub lähtuvat ikkagi hiinalikust maailmapildist jne. Vaimude tekst võiks olla omamoodi eellooks sellele, kuivõrd sealt hakkab juba inimsugu pildilt kaduma, ning nüüdseks ongi kätte jõudnud (meie mõistes?) eksistentsiaalne tühjus.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar