Aleksandr Batšilo – Mittevajalikud (Raevu päevad, 2019)

Sobiv tekst ehk hiljuti ilmunud Beljanini huumori austajaile, aga seda küll teadusliku fantastika raames. Ehk siis lugu sellest, kuidas Venemaale on ilmunud tulnukad ja tulemuseks on paras hävitussõda, kus inimelul pole suuremat tähtsust - ehk siis eelkõige on oluline tulnukaid hävitada, ja kes omadest ette jääb, see ka teelt pühitakse.

Ja nii on siis metsades, kus võib arvatavalt neid tulnukaid kohata, nö lindpriid, kes püüavad ellu jääda - vähemalt senikaua kuni sõjavägi neid sodiks ei pommita. Loo peategelane ongi üks selline mittevajalik, üleliigne inimene, kes naisega metsas varjudes koperdavad endise sõjaväepunkrisüsteemi otsa, kus ootavad ees erinevad üllatused …

Tekst on lahendatud paraja loba võtmes, kus peategelane püüab ühtaegu elu eest võidelda kui ka siunab oma metsast kohatud kaaslannat, kel on komme meest ohtlikesse olukordadesse lükata. Ehk siis tekstis avaldub see vene hinge ja mehe ülevus, ühtaegu tehakse kangelastegusid kui ollakse lollakad. Selles mõttes võiks loo paralleeliks olla Benediktovi ohudraama “Koletis”, kus siis tulnukate asemel jäädakse alla lääne ideoloogiale - siin tekstis midagi nii võigast ei juhtu.