Fantaasialugu lohevaldjast, kes on tervisega kimpus ja vajab naist, kes tema eest hoolitseks. Röövibki noore neiu ning peale tapatalgut rögiseb lohe ja röövsaagiga lõkke ääres - saaks vaid tagasi koju! Lohe ahelasse ja neiu abikaasaks!
Ainult et … aastaid lohe valdamist on teinud oma töö ja loheisand rinnus on midagi kõrbemas. Ning kuigi ta tutvustab neiule tema ahvatlevat tulevikutööd ja muidu eluolu, vaatavad lohe ja röövsaak ta hingevaakumist kuidagi hindavalt.
Lühikese loo kirjutamine ei paista olevat Kalmstenile kõige omasem (kuigi jah, sellise järelduseni olen jõudnud vaid kahe lühema loo põhjal), tiibade sirutamiseks paistab kuluvat vähemalt paarkümmend lehekülge, nagu seda on tundunud lugude puhul, mida olen enne seda kogumikku lugenud. Siiski, käesolev tekst (loetav Reaktorist) on elamuslikum kui “Kuuekandjad”.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar