Kai Ashante Wilson - Kaiju Maximus®: "So Various, So Beautiful, So New" (The Best Science Fiction and Fantasy of the Year 10, 2016)

 

Esmapilgul päris segane ja igav tekst saab minu jaoks suurema selguse, kui lugesin loo ilmumise saateks ilmunud lühiintervjuud autoriga - nimelt oli tal tahe kirjutada arvutimängulaadset juttu, aga et samas polnud selle jaoks mingit kogemust ega tellimust, siis ta mõtles vastava mängumaailma välja. Niiet üheltpoolt võiks rääkida jutust arvutimängulaadses maailmas, teiselt poolt siis autori kujutlusest arvutimängust.

Tegu on pea inimkonnajärgse maailmaga, kus godzillalaadsed olendid märatsevad maapinnal, allesjäänud inimesed elavad maa-alustes koobastes. Aga - on superkangelased, kes suudavad godzilladele vastu astuda; ainult et, kui palju neis on säilunud inimlikkust, on muidugi iseasi, kuivõrd tegu on ikkagi üliolenditega, suutelised võitlema godzillalike olenditega.

Loo tegelaskond on siis isa ja kaks last, kes järgnevad maapinnal oma superkangelasest emale, kes peab vastu hakkama eriti vägevale olendile (“kaiju maximus”!). Ka lastel avalduvad mitmed erivõimed, aga samas see emakuju on niivõrd … pelutav eeskuju. Ja veel hullem, see superkangelane vajab võitluseks perekonnalt niisugust energiat, mille neist ammutamine pole just kõige meeldivam protsess.

Nagu öeldud, loost sai õieti sotti alles peale tutvumist autori lühiintervjuuga. Eks siis loos ole tore soorollide vahetumine (pereisa vs superema), samas tekst on … vähe tasane. Autorilt teine tekst, millega õieti ei saa joone peale, eks see teeb vähe ettevaatlikuks.