14 aprill, 2021

Neil Gaiman - Sunbird (M Is for Magic, 2008)

 

Lugu siis epikuurlaste klubist, mis on jõudnud omadega surnud punkti, sest enam pole midagi uut hamba alla proovida (muidugi on veel enam kui külluslik putukate maailm, aga nende maitsed pole üldsegi nii mitmekesised). Lõpuks üks vanem kodutu veidrik pakub, et Kairo linnas on võimalik tulilindu püüda (mis siis polegi vaid müütiline elajas), ja seda siis ära grillida.


Tekst on ilmunud muuhulgas Gaimani kogumikus “Fragile Things” ning tolle raamatu sissejuhatuses on muuhulgas juttu selle loo taustast - nimelt püüdis Gaiman seda kirjutada oma ühe noorpõlveiidoli R. A. Lafferty laadis (nii nagu “October in Chair” peaks olema bradburylik). Hiljuti on ilmunud Lafferty valikkogu (mida minagi aegajalt loen), kuhu Gaiman on kirjutanud üldise sissejuhatuse ning kahe loo kaassõna, selge, et Lafferty on talle mingil moel oluline autor. Ainult et, sellised tribuudid pole tihti just õnnestunud, nii ka see tekst pole just … vaimukas õnnestumine. On toredaid hetki ja eriskummalisi olukordi-tegelasi, aga muidu pigem 1980. aastate laadis Gaiman (kuigi sissejuhatuses kirjas, et tütar palus kirjutada mõne teksti oma 18. sünnipäevaks jne).



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar