See raamat pole ehk suunatud keskmisele luulelugejale, pigem inimestele, kes on tuttavad autori tegemistega. Tähtis on eelkõige sõnum; viis, kuidas seda öeldakse, on tavaluulega võrreldes õige teisejärguline, pigem võiks seda nimetada luule imiteerimiseks. Kuigi jah, autor ikka aegajalt riimib või esitab teksti vabavärsi dramaatilisemas vormis (eks tuleb märkida sedagi, et varasemates tekstides on ka mitmeid puänditaotlusi vms).
Raamatu lõpus on mitmeid linke autori põhitegevustele, küllap need aitaks aduda seda maailma paremini.
Palve elule
Palun armasta mind
Kui ma ise ei suuda
Ja anna halastust
Kui mul seda pole.
Palun ärata mind
Kui olen uinunud
Ja märka mu ilu
Kui minus on kole.
Palun juhata mind
Kui olen eksinud
Lahusta piiridest
On vabana tore.
Palun ole mu juures
Kui kõik on läinud
Ja eriti siis kui
Kõik on mu ees.
Palun ole mina
Jumal kas kuuled
Näe läbi kõigest
Ela mu sees.
(lk 70)
Kas Sa tead, kuidas ma armastan?
Lillelõhnana
Äikselöögina
Öövarjuna
Tammetüvena
Silmapilguna
Lossitrepina
Tugevuse ja
Tõetundena
Endana
Sinuna
Meiena
Tänan ma
Merevahu seest
Iluna
Tallisõime seest
Siirana
Okaspärja sees
Sünnin!
Uuena.
(lk 81)
Minu uus universum
Minu maailm minu moodi
Nüüd riimub uuel moel
Mind uude kohta toodi
Armastuse toel.
Mu sees on uus maailm
Kui kuldse muna sees
Ma selle seestpoolt avan
Kui võrratu on see.
Nii palju imelist, mis
Varem võimatuna näis
Sel pole mingit pistmist
Ajaga mis käis.
Vaid hoopis otsus see mul
Mis oodanud on ammu
Siserahu võtmist
Et astuks selle sammu.
Nii julgelt lähen nüüd ma
Mööda seda teed
Ja seda pead sa teadma
Ka Sind see ootab ees …
(lk 90)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar