04 november, 2021

Jana Liivat - Kui maaliksin paradiisi (2021)

 

Üsna lihtsakoeline päevikuluule, millest vast särtsakam osa on mitmed loodusluuletused oma naiivraju kujundikeelega. Aga muidu on luules olulisel kohal tänu, sõprus, lapsed, jumal ja muidugi erinevate aastaaegadega kaasnevad emotsioonid. Eks nagu autor sedastab, et tähtis on piibel, nii ka luulekogu allhoovused on kantud kristlikust mõttemaailmast - jumal tänatud, et mitte küll sellisest ametlikust kitsarinnalisusest ja elupõlgusest.




Talvine tihane


Tere, talvine tihane!

Sina ikka nii lustlik!

Kuigi tuul puhub vihane,

ilmal nägu on tusklik.


Sulepallina potsatad

oksalt oksale kergelt.

Ehkki lund on nii otsata

üheskoos teil on julgem.


Kuidas silma küll rõõmustad!

Morn tuju kaob sootuks.

Erksana püüad pilke sa.

Rõõmsaks oled sa loodud.

2014

(lk 24)


 


Näen kevadet


Loodusse vaatan

ja kevadet näen

linde ma kuulan

ja libisen jääl


valguses suplen

ja päikese väes

hardasti tundlen

kui lillekest näen

2016

(lk 30)


 


On kuu banaan

ja päike apelsin

suur küps arbuus

on vihmapilv


tuhksuhkur

valge uduloor

soe nõrguv mesi

vihmavoog


see kõik on kirev

vikerkaar

üks õige suvi

sellest saab

2016

(lk 45)


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar