Karin Tidbeck - Migration (Fearsome Magics, 2014)

 

Senise kogemuse põhjal näib, et Tidbeck kirjutab nõudlikke ja huvitavaid tekste, kuid selle loo puhul ei oska muud öelda, et tegu on nõudliku jutuga - huvitava osa poolt on kas lati alt läbi jooksmine või selgelt ülepingutamine (ehk siis pigem lugeja probleem). Igal juhul oli selle jutu lugemine üks paras pingutus, ka ülelugemisel ei hakanud jutu loogika selgemalt tööle.

Muidugi oleks lihtne öleda, et tegu on sürreaalse maailmaga ja kas tegu on üldse nö fantasyga - antoloogia põhjal nagu peaks, aga see antoloogia on erinevate katsete põhjal kuidagi üldse … haakumatu (oeh, “Aberration” on ainus tekst siin blogis, millele olen andnud nii madala hinde). Sürreaalsuse lipuga lehvitamine oleks liialt lihtsama tee valimine, aga … ma ei jaksa enam selle teksti üle mõelda.

Niisiis, ühes … maailmas on migratsioon, kus inimgrupid käivad sealse loogika järgi ehk ringiratast eri asualade vahel. Omamoodi nagu nagu aastaaegade vahetumine - jah, peale talve tuleb ikka kevad ja ka suvi, aga õieti milline kevad või suvi, milliste jääkidega eelmistest aastaaegadest. Aga jah, ka see oleks liialt lihtne seletus, sest maailm on kui sürreaalne lavastus või nii. Või midagi sellist.