Huvitav tekst, segunevad ilmad ja identiteedid. Tänapäeva töötav noor ema ja siis armeenia identiteet Eestis. Tudengipõlve mälestused Armeeniast, sajanditaguse genotsiidi taak, Armeenia ja Aserbaidžaani vastuseis. Need teemad segunevad minategelase peas ja avalduvad erineval moel igapäevaelus. Ja siis on muidugi novelli lõpp, mis annab tekstile mõneti ootamatu tõlgenduse (nojah, ikkagi novell). Päris hea.
Eks nende identiteediküsimuste kõrval on meeldivalt ängistav see kolme lapsega pereelu kujutamine, pole siin mingit lusti ega lillepidu. Jäin mõtlema, et ehk on sellise teksti avaldamine ajakirja omamoodi reageering hiljutisele Karabahhi langemisele (ka siin on mitmel puhul juttu põgenemistest). Aga ehk mitte. Igal juhul, huvitav lugemine.
Ja eks tore seegi, et ajakirjakaas on nüüd vähe värvilisem kui möödunud aasta numbritel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar