George R.R. Martin – Kuningate heitlus. Esimene raamat (2008)

Toimub vaatepunktide laienemine ja varjust astub mängu kardetud kivinägu Stannis, kes laseb oma trooninõudluste nimel muidugi igasugu sõnade ja tegudega kurja teha ning on muidu suht public relations nightmare, ent kes siis päästab “Mõõkade marus” langemishoos Müüri? Kes tõi abi tsivilisatsiooni piirile (iseasi, kui palju see tegelikult tsivilisatsiooni piiriks on), kes päästis Westerosi maad Müüritaguse kuninga metslaste ja mammutite üleujutusest? Stannis ja punapea, kes muud. Catelyn on vast sarja tublim rändaja ja katab Westerosi Talitundrult Tormiotsani, vaat siis, mida emad mehe kontide ja laste pärast tegema peavad (kuigi, ega see manner nüüd nii suur ka ei ole). Theoni Raudsaarele ilmumisega tuleb pisut esile ta onu Aeron, kes siis neljandas raamatus oma peatükid saab. Ja noh, eks algselt on Theon üks igati ebameeldiv närukael; näis, mis hiljem saab. Nüüd siis ka vähe viiteid, et Renly ja Loras võisid üpris lähedased olla – esmakordsel lugemisel jäi see küll igasugu tavalise machovärgi varju, mõned mehed on sellised eputajad. Eks Renly saab vähemalt jalust löödud ja õige kah, pole sellist pehmot vaja! Tyrion liigub oma kangelasteo poole, millele järgneb siis – nagu ikka – martinlik vältimatu hädaorg. Ja siis on Tsitadell, mis paistab olevat samasugune kuningriikidest sõltumatu institutsioon nagu Öine Vennaskond. Mis on ikkagi Sandor Clegane'i saladus?

“Tyrion lubas endal hetke poisile kaasa tunda. Veel üks lollpea ja nõrguke pealekauba, aga ta pole ära teeninud seda, mida Cersei ja mina temaga teeme. Õnnekombel on tema onlu Kevanil veel kaks poega; see siin ei ela ilmselt aasta lõpuni. Cersei laseb ta jalamaid maha tappa, kui saab teada, et poiss on ta reetnud, ja kui ta mingist jumalate armust seda teada ei saa, ei ela Lancel mingil juhul üle päeva, mil Jaime Lannister tagasi Kuningalinna jõuab. Küsimus seisis ainult selles, kas lööb Jaime ta armukadedushoos maha või mõrvab Cersei ta enne ise, et Jaime midagi teada ei saaks. Tyrion oli valmis tegema panuse Cerseile.” (lk 420)