Üsna traditsioonilises laadis fantasy,
ainult selle erinevusega, et üks peategelasi on homoseksuaalne. Lugu
siis sellest, et kaugel-kaugel kõrbes on vangla, kus istub arestis
kuninglikust soost isik (kes peale troonipärija mahalöömist on
troonipärija). Uus türann laseb rahval teada, et kuninga järglane
on elus, see on omamoodi märk võimuhaaraja jõust ja
enesekindlusest. Võimalik troonipärija on seal roboti valve all,
neil on seal omamoodi sümbioos välja kujunenud – mängivad
lauamänge ja sõlmivad kihlvedusid ning nii veavad päevi õhtusse.
Aga ühtäkki ilmub... noor neiu, kes olevat saadetud võimalikku
kuningat justkui lõbustama – uue türanni järjekordne trikk, et
troonipärijat alandada! Asi läheb veel hullemaks, prostituut tahab
hoopis seda troonipärijat vabastada – põgeneda vanglast roboti
valve alt ning seejärel türann kukutada.
Troonipärija on sellest plaanist enam
kui vähem vaimustatud – ta ei taha põgeneda, sest temast pole
head valitsejat (vahet pole, kes on võimul, alluvatel on ühtviisi
halb eluolu). Tulihingeline päästja solvub, et võimalik kuningas
osutub selliseks selgrootuks jobuks (erinevalt ta poolvennast
kuningast, kes maha löödi), ning naine otsustab sealt kõrbevanglast
üksi põgeneda. Kuid... nagu selgub, on üksi põgenemine selge
enesetapp. Kuid naine asub siiski teele... ning troonipärija leebub
ja kutsub ta tagasi, pakkudes neiule, et robot võib teda kõrbest
läbi juhtida – seda juhul, kui troonipärija ja robot mängivad
üht strateegiamängu. Kui troonipärija võidab, saadab robot
tüdruku linna tagasi. Kui robot võidab... saab ta midagi väga
erilist... Nupud seatakse lauale ja edasi läheb nii nagu läheb.
Nagu öeldud, iseenesest harjumatult
tavapärane fantasylugu (esmatutvus Larsoniga oli hoopis
dopinguteemaline). Peale mõningaid dramaatilisi pöördeid saabub
finaal, mis suurt ei üllata. Muidugi, vahelduseks on päris mõnus
lugeda tavalist fantasyt, mis pole tänapäevase olustiku või mingi
radikaalse hämarilmaga (oeh, uskumatult puine maik ühest hiljuti
loetud Wolfe'i hinnatud loost). Aga nagu SFF antoloogiate eessõnadedt
võib järeldada, polnud 2015. aasta fantasy lühilugude poolest just
märkimisväärne aasta, sellest siis see... võrdlemisi tavapärane
lugu on antoloogiasse valitud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar