11 juuni, 2019

Yoon Ha Lee - The Starship and the Temple Cat (The Best Science Fiction & Fantasy of the Year 13, 2019)


Lugu siis hävitatud templi kassi vaimust, mis iga hinna eest on valmis kaitsma templijäänuseid võimaliku hävitamise eest. Sest noh, traditsioon on selline, et templis peab alati kass olema. Ja kui pole kassi, pole ka templit (sellest siis vaimuna tegutsemine). Ja kui pole templit, pole ka … no igatahes, kassivaim tegutseb.

Ega seda teksti ei oskagi kuhugi Hexarchate aegruumi paigutada (on ka võimalus, et tegemist täiesti eraldiseisva tekstiga); igal juhul on muidugi tegemist maailmaga, mida on raske tavakujutluses silme ette manada. Laev, mis on nii suur, et tarbib energiaks terveid planeete (et laevnikud kardavad kütteks kasutatud planeetide hukkunud elanikega seonduvat, on neil oma maagia selle ohu vaigistamiseks.

Eks Lee romaanitriloogiaski on mitmeid hetki, kus võrdlemisi jõhkrat inimhävingut nähakse vaid ekraanilt muutuvate arvutulpadena – kõiksugu isiklikud ja kultuurilised kaotused on taandatud numbriteks. Selles suhtes on templikassi päästegevus üpris harukordne vaade hävitatule seestpoolt; ta püüdeks on peatada endast loendamatult võimsamaid masinavärke. Kuid jah, kuhu see õieti Hexarchate maailmas paigutub (kordamine on tarkuse ema, jne), pole aimugi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar