Lugu siis hävitatud templi kassi
vaimust, mis iga hinna eest on valmis kaitsma templijäänuseid võimaliku
hävitamise eest. Sest noh, traditsioon on selline, et templis peab alati kass
olema. Ja kui pole kassi, pole ka templit (sellest siis vaimuna tegutsemine). Ja
kui pole templit, pole ka … no igatahes, kassivaim tegutseb.
Ega seda teksti ei oskagi kuhugi
Hexarchate aegruumi paigutada (on ka võimalus, et tegemist täiesti eraldiseisva
tekstiga); igal juhul on muidugi tegemist maailmaga, mida on raske tavakujutluses
silme ette manada. Laev, mis on nii suur, et tarbib energiaks terveid planeete
(et laevnikud kardavad kütteks kasutatud planeetide hukkunud elanikega seonduvat,
on neil oma maagia selle ohu vaigistamiseks.
Eks Lee romaanitriloogiaski on mitmeid
hetki, kus võrdlemisi jõhkrat inimhävingut nähakse vaid ekraanilt muutuvate
arvutulpadena – kõiksugu isiklikud ja kultuurilised kaotused on taandatud
numbriteks. Selles suhtes on templikassi päästegevus üpris harukordne vaade
hävitatule seestpoolt; ta püüdeks on peatada endast loendamatult võimsamaid
masinavärke. Kuid jah, kuhu see õieti Hexarchate maailmas paigutub (kordamine on tarkuse ema, jne), pole
aimugi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar