Chen Qiufan - A History of Future Illnesses (Broken Stars, 2019)

Selle teksti võiks eesti keelde tõlkida – kuigi jah, vaevalt et ükski hiina keelest tõlkija viitsiks sellele aega kulutada. Ja inglise keelest kaudtõlge poleks just hea lahendus.

Niisiis, kaugest tulevikust pärit minajutustaja tutvustab tema mõistes minevikus elajatele nende lähituleviku erinevaid haigusi, milleni mineviku (ehk siis tänapäeva) kultuuriline ja tehnoloogiline areng võiks edasi viia. Ja need on … päris hullud (muidugi, mõned neist näideteks jäävad ekstreemseteks haruldusteks). Eks asi algab mõtlemisest või viisist, kuhu seda mõtlemist suunatakse – ning peale olude muutumist keeravad järgnevad põlvkonnad meie mõistes olukorra hullemaks, kuna need sündimisest saati elanud uutes reaaliates jne.

Muidugi on omaette teema see, mida kasumi nimel ollakse valmis inimestele pähe ajama (eks siit tuleb parallelel Qiufani eelmise tekstiga; samas ka „Invisible Planets“ antoloogias oli autoril õige meditsiiniline lugu). Et loo jutustaja on nö tulevikust, siis loo lõpp keerab omakorda vindi peale, muutes keelefilosoofilised probleemid õige apokalüptiliseks (samas antoloogias ilmunud Cixin Liu sarnane hoiatustekst lahenes hoopis … argisemalt).

Omal moel on see tekst mõrkjas kommentaar inimlikule rumalusele ja võiks ehk olla kainestav meeldetuletus neile, kes kõiksugu jaburaid elustiilimuutusi meile pähe määrivad (mitte et vanamoodi saakski edasi elada). Kuid see on muidugi enam kui naiivne illusioon, et keegi neist maailmamuutjatest siit midagi kõrva taha paneks.