Autor on ette võtnud Heraklese ja
müüdi sellest, kuidas too metall-linde eemale peletas – pidin peale lugemist
järele uurima, kas tõesti on olemas selline vägitegu, ja tõepoolest:
Stymphalose linnud, tagasihoidlikult arvan, et tegu pole tuntuima Heraklese
vägiteoga.
Lugu on jutustatud jäälinnu (?)
poolt, kes ühel hetkel puutub kokku Heraklesega, kes on talle määratud
karistuse tõttu tapnud kõiksugu müütilisi elajaid. Aga noh, ühtlasi on ta
hiljuti saanud salvata madudelt (Lerna hüdra – siinses jutus eelneb see
linnupeletamisele), ja nagu Herakles üllatusega avastab, mõistab ta lindude
keelt nüüd. Nii siis kuuleb terane (ja terava keelega) jäälind, kes see mees on
ja miks ta sellise karistust kannab. Jäälind … soovitab siukese pere (kõiksugu
intsest ja kannibalism) juurest jalga lasta. Aga ta otsustab meest aidata
järgmise aktsiooni käigus, tallegi käivad närvidele need ülbed linnud.
Eks lugu ongi jutustatud, noh,
neile, kes sooviksid kreeka mütoloogiat vähe tänapäevasemalt tõlgendada.
Herakles pole just hollivuudlik üliinimene ja eks loo lõpuks saab teada
sellegi, miks lind on sellise välimusega nagu tal on (et niisiis muistend
hoopiski?). Kui esmatutvus Kingfisheri loomega oli igati huvi äratav, siis see
tekst jätab sutt rahulikuks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar