15 oktoober, 2021

Mari-Liis Müürsepp - Strippari pisarad (2021)

 

Selline teravam sotsiaalne luule noore naise elust täielises 21. sajandis. Küsimused kehast ja ihast ja naudingust ja sotsiaalsest redelist; mis taandub lõpuks masinaks. Mis on luule. Ja palju kahtlusi ja teravusi, sest muidu poleks see just märkimisväärt luule. Või noh, kirjandus.


Mingil moel oleks päris huvitav näha, kui autor pühendaks rohkem energiat proosa kirjutamisele, milline tekstimaailm võiks siis kujuneda, kas lisanduks midagi sotsiaalsele teravusele ja eneseanalüüsile. Et ju võiks.



 

lahkamine 


kunagi

lõigatakse mind lahti

ja mu kõhust

leitakse

kõik need asjad


kuhjaga

allaneelatud solvanguid

ütlemata sõnad

terve Mendelejevi tabel

vedelikest

mille olen pidudel

vastu võtnud

(mul on nimelt

raske öelda ei)


leitakse ka

peotäis liblikaid

enamik surnud


ainuke kes elab

on jalgupidi

kinni spermas

(lk 25)


 


seltskond


sa tead

et suhtled

endasugustega

kui tahad jääda

sõbra juurde ööseks

aga antidepressante

pole kaasas


ja sõber ütleb

ära põe

võta minu omasid

(lk 66)


 


hirm


täiesti pekkis

mis siis

kui kirjutan tegelikult

ülisitta luulet

aga olen inimesena

nii armas

et keegi ei ütle


naistele meeldin

sest teen neile komplimente

meestele meeldib

mu keha

kriitikud ka ei taha

et ilus tüdruk nutab


kogu see asi

on täiesti pekkis

aga tõe huvides

tuleks olla pekkis

ise

(lk 72)



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar