Juustusest kaanepildist hoolimata on
tegu mõnusa antoloogiaga – nelja hea või väga hea loo (Kiernan,
Erikson, Cherryh, Abercrombie) kõrval on vaid kaks teksti (Wolfe,
Shea), mis panid põhjalikumalt hambaid kiristama; eks mõnuga
loetavaid lugusid oli veelgi. Hea on avastada autoreid, kellega võiks
tulevikus rohkem kokku puutuda (Erikson, Cherryh, Lebbon, Keyes);
suuremat emotsiooni ei tekitanud mulle vaid kahe tundmatu autori
tekstid (Enge, Willingham). Antoloogias on viis teksti, mis kuuluvad
suurematesse tsüklitesse (samas Abercrombie ja ehk ka Eriksoni lood
on autorite romaanidele kaasajooksikuteks) – ehk Silverbergi, Nixi
ja Cooki tekstimaailmadega peaks võimalusel lähemalt tutvuma;
Moorcocki ja Shea pakutu jätab seni ükskõikseks.
Kogumiku parimaks on Kiernani kiiksuga
lugu, kus naistegelane tegutseb žanri alfameeskangelase klišeedes...
aga see pole ainus külg, mis selle loo puhul "nihu" on.
Cherryhi tekst nõudis suuremat pusimist ja tasuks siis rohkem
küsimusi. Eriksoni tumedus oli ehk minu jaoks kõige enam mõõga &
musta maagia vaimus, mille otseseks vastandiks siis Abercrombie
"kangelaste" ebaõnnestumised. Nö keskmike hulgast pakkus
enam rõõmu Nix, Lebbon, Silverberg ja Lynch; paistab, et oma
algsest Parkeri-tuhinast hakkan vaikselt paranema (aga tõepoolest,
2015. aastal oli mulle enim mokkamööda ulmelugu just Merebartoni
draakonitapja juhtum). Eks huvitav ole seegi, et kogumiku
konkurentsitult igavaim tekst on Wolfe'i hämafantasy, mis samas on
leidnud taastrükkimist mitmes muus antoloogias.
Sel raamatul on veel üks hea külg –
nimelt on sel niisugune formaat, mida on mõnus lugeda. Ei pea kahe
käega raamatut kinni hoidma (nagu näiteks taskuformaadis "Fearsome Journeys'iga"), mistõttu oli hea kasutada kasvõi
öökapiraamatuna (kerge masendusega mõtlen, et mu järgmine fantasy
antoloogia on kahekäelugemine, ei taha seda nüüd kättegi võtta).
Steven
Erikson “Goats of Glory” 6/10
Glen
Cook “Tides Elba: A Tale of the Black Company” 4/10
Gene
Wolfe “Bloodsport” 3/10
James
Enge “The Singing Spear” 5/10
C.J.
Cherryh “A Wizard in Wiscezan” 6/10
K.J.
Parker “A Rich Full Week” 5/10
Garth
Nix “A Suitable Present for a Sorcerous Puppet” 5/10
Michael
Moorcock “Red Pearls: An Elric Story” 4/10
Tim
Lebbon “The Deification of Dal Bamore: A Tale from Echo City”
5/10
Robert
Silverberg “Dark Times at the Midnight Market” 5/10
Greg
Keyes “The Undefiled” 5/10
Michael
Shea “Hew the Tintmaster” 3/10
Scott
Lynch “In the Stacks” 5/10
Tanith
Lee “Two Lions, a Witch, and the War-Robe” 4/10
Caitlin
R. Kiernan “The Sea Troll's Daughter” 7/10
Bill
Willingham “Thieves of Daring” 5/10
Joe
Abercrombie “The Fool Jobs” 6/10
Olen täielikus hämmingus! Taas kord :D Just suures formaadis paberbackid, kõvakaanseist kõnelemata, ei sobi absoluutselt öökapiraamatuiks ja nõuavad lugemiseks ning enesevigastamise vältimiseks 2 käega kinnihoidmist. Taskuformaadis paperbackid aga vastupidi just on soovi korral ühe käega loetavad öökapiraamatud. Ehk siis jällegi nii diametraalselt erinevad harjumused, meeldivused...
VastaKustutaOleneb lugemisasendist.
VastaKustutaKui kere on küljeli, ja üks käsi lehtede keeramiseks (sest teine käsi hoiab pead püsti, eksole), siis on väikest paperbacki tüütu käsitleda.
Aga selline lohvakas paperback või kõvakaaneline, kus ei pea raamatut kinni hoidma, las vedeleb niisama voodil ja üht kätt pead kasutama vaid lehe keeramiseks.
Nagu öeldud, ASEND.