Yoon Ha Lee – Hexarchate Stories (2019)

Kogumikku tasub lugeda kasvõi „Glass Cannoni“ pärast, mis on otseseks järjeks ja edasiarenduseks triloogia sündmustele: poleks just suur üllatus, kui Lee üllitaks veel mõnegi romaani sel teemal.

Kogumik koosneb pikematest juttudest ja jutustustest, mille vahele on pikitud mitmesugused seda maailma täiendavaid lühilugusid („flash fiction“, Lee on need enamasti kirjutanud kodulehel avaldamiseks). Peale „Glass Cannoni“ on teised pikemad tekstid varem ilmunud eri väljaannetes, õnneks oli endal mõnigi tekst veel lugemata. Aga need lühilood, need annavad siis väheke värvi juurde tegelaste minevikule või impeeriumi kultuurilistele oludele.

Eks selline üht maailma käsitleva jutukogu puhul tekib võrdlus hiljuti loetud Joe Abercrombie Esimese Seaduse maailma koguga. Vaekauss oleks ehk õrnalt kaldu Abercrombie poole, kuna noh … hulga lihtsam maailmm. Samas pole Abercrombie kogus niisugust teksti nagu „Glass Cannon“, mis otseselt kannaks triloogia ja sellele järgnenud romaane tugevalt edasi (muidugi, seal on vähemalt üks lugu, mis peaks toimuma Abercrombie peagi ilmuva „A Little Hatred“ romaani ajastul).

Lee raamatu plussiks on kronoloogia esitamine, ka lood on kronoloogilises järjekorras. Iga teksti lõpus on autori järelsõna, mis annab sissevaate autori mõtetesse sellest maailmast ja ka autori enda elust. Oeh, hakka või triloogiat uuesti lugema.

Viited jutukogu pikematele tekstidele:

„The Chameleon’s Gloves“

„Extracurricular Activities“

„The Battle of Candle Arc“

„Gamer’s End“

„Glass Cannon“