Etgar Keret – Kissingeri igatsedes (2019)

Kindel lugemissoovitud neile, kellele meeldib vähe teravam kirjandus. Julmad anekdoodid, must huumor, miks mitte ka halva maitse litakad. Sest noh … kirjutamine peab olema põnev ja ettearvamatu.

Need ühe- kuni mitmeleheküljelised tekstid on niivõrd intensiivsed, et seda proosakogu lugesin vast üle nädala (ja oli ka vaikne uitmõte pooleli jätta, aga siiski ei raatsinud). Ja kas need tekstid just naerma ajavad … aga mingi veidra hea tunde tekitas nende lugemine küll – mitte et siin oleksid kergestiseeditavad ainesed või nii (ehk sellevõrra on kerge sarnasus Harmsiga, võid ju naerda küll, aga tegelikult lähtuvad tekstid masendavast ja jõhkrast reaalsusest – kuigi näiteks Kereti lood lähtuvad sellest veidrast militaarsest heaoluühiskonnast, mitte Harmsi stalinistliku fassaadi tagahoovist).

Sel aastal on Loomingu Raamatukogu päris meeldivalt üllatanud – Vadi, Kandre ja Mda; eks omal moel on tarvilikud ka Kasemaa ja Wallace. ERR kultuuriportaal on avaldanud reklaamiks Kereti ühe jutu.