loterii

  Pole ammu Lõhmust lugenud ning on nüüd meeldiv tõdeda, et autor suudab ikka rõõmsalt üllatada. Lugu siis sellest … noh, nagu pealkiri ütl...

Esimese hooga meenus mulle Rosa Liksomi „Ühe öö ekstaas“, sellesama sõnaosava, ent usalduslikult kõnekeelse/netikeelse mingisuguses nii-öeld...

See on transgressiivne kirjandus. Alati, kui niimoodi ütlen, eriti transgressiivse kirjanduse kohta, tunnen, et ahistavamalt ja piiravamalt...

Jälle on ilmunud ports autoreid, kellelt ilmunud esimesed raamatud, mis on vägagi lugemisväärt: Margit Lõhmus: " Sterne: jutud 2002...

Lõhmus tuntud headuses, tore, et nüüd on lühiproosa ühte raamatusse kokku võetud. Tekstid on temaatiliselt löövad ja vastukarva hõõruvad, ...

Lugu pole vast nii lööv kui esimesed kogemused Lõhmuse proosaga. Aga peamine ongi see, kuidas autor jutustab – seekord siis kolmest viisi...

Eks viimane Värske Rõhk sattus kätte seepärast, et… Lõhmus jätkab siin eesti keeles lugejate tirriteerimist (ning seetõttu olen viimasel ...

Ühtaegu tüüpiline ja ebatüüpiline Lõhmuse loome. Ebatüüpiline seepärast, et siin on minajutustajad Marge ja Brenda; ehk siis autor on ase...

Lõhmuse tekste on raske kujutleda vormistatud steriilseks jutukogumikuks. Või et… oleks romaan, kas autor suudaks pikalt lugejat pinge all...

Lõhmuse tekstid on nagu ikka väikekodanlastele vabameelsete tsitaatide varalaekaks, nii on seegi kord mul kiusatus nii mõndagi tsiteerid...

Kui esmatutvus Lõhmuse loomega oli selline karm abjektiproosa , siis ta kaks aastat varem ilmunud lugu on õige sulnis noorukiproosa, mis ...

Proosapala abjektidest (muidugi, sõltub vaatenurgast). Naine on lahku läinud partnerist, kellega 10 aastat viljakalt aega veedetud, ning...