20 september, 2021

Maie Parrik - Viies ratas (2021)

 

Mingil moel ehk samas paadis Riina Rossa ja Milvi Lembega, aga … kui need on kuidagi veidralt psühhedeelsed ja heal juhul kiiksuga camp (halvimal puhul siis antiilukirjandus), siis Parrik kaldub pigem naivismi poole, mis paneb ehk lugejaid otsima tähendusi sealt, kus autor kas ei kavatsenud või siis ei osanud end väljendama; tekstid on … omamoodi puändiküllased. Eks tegu on pigem laulusõnadega ehk siis luulena deklameerimine annab õige palju võimalusi: kas esitada hardalt või magusalt või hoogsalt jne jne; mis muidugi võib tekitada suure pinge tekstimaailma naiivse loomuga. Sest noh, kui on olemas miskid laulusõnade loomise reeglid, siis kui sügavuti on võimalik nendes minna.


Ja eks erinevus Rossa ja Lembega on seegi, et kui nemad hakkasid tallama loomingulisi radasid vanemas eas, siis Parrik on seda teinud vast neiueast saati. Kui kunagi Erkki Hüva peaks tagasi tulema selgemale rajale, oleks tal vast siit raamatust mõndagi võtta, muidugi kui looja eneseuhkus lubaks.


Parrik pole vaid helgete tantsulugude ja ilma üle arutleja, leidub ka mõned tõsisemad lood, kas siis lapsepõlve mälestused või osundavad need kaubandusvõrgu töötajatele, kes alati ei tegutse just eetilistelt alustelt lähtuvalt.


Omamoodi manifest:


Ei Maiekene muuda meelt, ta rõõmsas rütmis laulab veel!


Last sünnitada, kasvatada võib ju iga naine,

estraadilaule Eesti naistest aitab luua Maie,

ei taha tema petta teid, vaid öelda sulatõde,

seepärast, et ta on nii kirglik levimuusikasõber.

Kuid Maie paheks pidada võib rahvas ühekülgsust,

ent selles suhtes ta ei taha arvestada üldsust.

Tal meeldib laulda, samuti ta mitut pilli mängib,

Kui täielikult valmib laul, siis rõõmsana läeb sängi.


REF: Ning hiljem unes nägi ta,

et stuudios ta oli,

ja laulis seda laulu,

mis tal esimeseks tuli.

Ning veidi hiljem juhatas ta Leipzigi orkestrit,

mis omal ajal Saksamaal Kurt Henkels dirigeeris.


On Maie vähe laule loonud, ikka vaikselt loodab,

et tulevikus keegi temalt uusi viise ootab.

Häid laule, mida rahvas kuulaks edaspidi eetrist,

on kõige tähtsam siiski see, et palad kõigile meeldiks.

Ta seda teab, et olema peab viisil kaunis kõla,

mis väga kergelt meelde jääb, head olgu laulu sõnad.

Ent erandina viisi sees tal olgu pähkel väike,

et halba tee, kui selgeks saab - näol paistab õnnepäike.

(lk 15)


Väike geograafia õppetund, majanduspoliitilise maiguga :


Tiko - Tiko


Näen, paistvad Tiko veed,

jõekäärud, kauged teed

ja imekaunis maa, mu maa Brasiilia.

Seal lähedal on Rio de Janeiro,

samuti on kõrged mäed ja avarused ees.

Ning leidub ookean,

see vaikne ookean,

mis kõige suurim neist

ja kõige sügavam,

ning selle suunas voolab Amazonas,

jõgedest ta suurim

muidugi Brasiilias.


Ent elu hiilgav sellel maal ei üldse ole,

ta kohati on ränk ja võrdlemisi kole.

Kõik teha rabavad tööd,

on pikad päevad ning ööd,

ka teenistus on väike,

elu üpris halb.


Ei elu hiilgav sellel maal ju üldse ole,

ta kohati on ränk ja võrdlemisi kole.

Tööd tahavad ju teha hoolsalt kõik

ja loodame, et paraneb 

ka elu kaugel maal Brasiilias.

(lk 49)


Tõsisemal teemal:


Rongaisa


Toas oli kuulda laste kisa

ja nende riidu, sagimist,

sest koju saabus rongaisa,

on elu seal ju lausa rist.

Seal perekonnas isa joob 

ja aina võõraid naisi vaatab,

nii nukralt mööduvad kõik aastad,

see perel halva tuju loob.


On pereema ikka mures,

et liialt julm on tema väi,

see üha enam südant pureb,

et elu allamäge käib.

Kui isa joob kõik palgad maha,

see perele vaid halba teeb,

ning ema aina vananeb,

on elada nii väga paha.

(lk 69)



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar