Päris hea lugu võõrrassist, kelle
õnnetus seisneb selles, et nad on otsinud teisi eluvorme ja leidnud
tähtedevahelisest ruumist vaid inimsoo – kes on nendega välimuselt
ehmatavalt sarnased, aga samas nii erinevate kultuurinormidega. Et
inimesi mõista, on nad muuhulgas ette võtnud inimsoo raamatute
tõlkimise enda keelde ja nende tõlgete valikuline jagamine oma
avalikkusele.
“No other intelligent species had been found. Why had the Goddess given the hwarhath only one companion species in the vast darkness and cold of interstellar space? Especially since humans was more like the hwarhath than anyone had ever expected and also unpleasantly different. Surely if two similar species were possible, then many unlike species ought to be possible, but these had not been found; and why was a species so like the hwarhathi so disturbing. Kla had no answer. The Goddess was famous for her sense of humor.” (lk 111)
Nagu öeldud,
raamatud kinnitavad seda, et inimesed on tülgastavad – naised ja
mehed suhtlevad ja seksivad ning sõlmivad mingeid pikaajalisi
lepinguid, mis ei tee kedagi õnnelikumaks, nad ise põhjustavad
endile õnnetuks olemist. Loo kangelanna Kla tõlgib muuseas “Bovary
Emma” romaani, mis on ikka jaburalt halb näide inimsooliste
ebaõnnestunud eluviisist.
Kuid Kla lemmikuks
on Holmes Sherlocki jutud: on kaks meest, kes elavad koos (nagu sel
planeedil kombeks), Inglismaal samasugune sant ilm jms. Tõlkijanna
hakkab Sherlocki eeskujul sarnaselt riietuma ning leiutab viisi piibu
tarvitamiseks, samuti leiab endale partneriks lonkava doktori. Asi
viib selleni, et kui Kla elukohas kaob salapärasel kombel üks
tüdruk, palutaksegi teda seda juhtumit uurida.
Nagu öeldud (nagu
öeldud), päris tore lugu teistsugusest inimsarnasest ühiskonnast,
mis püüab mõista inimeste käitumist, võrrelda oma normidega, mis
lugeja silmadele võiksid üsna imelikud tunduda või nii. Arnason
näib päris huvitav autor olevat (no niivõrd-kuivõrd saab kahe loo
pealt öelda).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar