Caroline M. Yoachim - We Will Teach You How to Read | We Will Teach You How to Read (The Best American Science Fiction and Fantasy, 2025)

 

Teksti hinne on pigem sellest, et ma pole inglise keelt emakeelena kõnelev lugeja ja see tekst näib väga keelekeskne. Ehk siis tekst täis lõputuid korduseid, variatsioone korduste esitamiseks - ja kindlasti leiab tähelepanelik lugeja variatsioone kordustest endist, mis peaks siis muidugi muutma tähendusi jne.

On selge, et seda on väga lõbus ja huvitav kirjutada (“kas lugeja paneb seda ikka tähele?”), aga kui tüütu, kui sina lugejana hekseldad mingit tekstikogmit (ehk siis antud juhul antoloogiat), et saada mingi terviklik pilt (või noh, kuidas nüüd öeldagi).

Ja noh, tegelikult muidugi on ka küsimus, et kes seda teksti õieti esitab (inimlastele?), minule jäi see puha selgusetuks. Et siis, väga pretensioonikas tekst (esitatud kõiksugu auhindadele), mille latt jäi minu jaoks kuhugi taevalikesse kõrgustesse.

Tekäia-Ramat, kus sees on ilmalikkud näggemissed, agga waimolikkud tähhendamissed. 2. jaggo (1862)

Carl Körber õpetab, kuidas depressiivsele meeleseisundile leevendust leida:

Löoke

Üks pääw ollin õige kurb. Monnikord innimenne teab, kust asjast kurbbus tulnud: kas ta on üks pahha assi kuulda sanud, ehk üks kahjo on temmale juhtunud, ehk üks rööm, kelle peäle ta lotis, on temmalt ärrawoetud: oh kui mitto asja woib olla, kust innimesse meel kurwaks lähhäb! - Agga kui ta teab, kust hallikast se murrejöggi on hakkanud wäljajooksma, sis ta ikka enneminne woib temma käest peäseda.

Wata, kui kaewo puhhastakse: peält ammutakse wessi keik wälja, ja kui pohhi jubba wastopaistab, siis monni narts ehk tuust wee sone ette; siis woib sedda kaewo pohja - kui paad al on - kas luaga puhtaks pühkida, kui toa porrand, keik äred ka puhhastada - sammalt, rohto, sened ärra; kui soon lahti woetud, tulleb nirrisedes ueste wet sisse: kaewus jälle selge wessi.

Agga kust sa siis hakkad toppima, kui sa ei tea, mis asjast se kurbbus sinnule tulnud? - Se on kui monni haigus, mis ka mittokord nenda teädmatta so peäle tulleb, et sa ei sa arwata, on se tössiselt tulnud, woi jogist, käimissest woi ärrakülmetamissest, ehk mis se öiete on. Pea haie, rinnad pistwad, köht wallutab, keik kehha wässind!

Nenda olli minno waim, et kül ihho külges polnud ühtegi teadawat wigga. Kewwade hallatus alles, talwe wallitsus weel iggal pool nähha ja tunda, jahhe tuul, lummi metsa äres, ei lehtä üht ainust pude külges.

Käisin pölludest läbbi süggawas murre möttes: kord löoke ülles omma mulla mätta alt, lendab, laulab, körgeminne, nago puhtaks wahhel; jälle wöttab uut joudo ja römo, minna watasin ikka alt järrele tema üllendamist; kül ta läks ka körgeste, ikka üks laul ja armas lahke wiis.

Korraga nagu somussed kukkusid mo silmist, nago taewa uksed olleksid lahti peäsnud, nago inglide terretamist kuleksin üllewelt:

Oh innimesse hingeke,

mis waewad sind ni raskeste?

Sa mötle parrem taewa peäle,

ja tösta omma römo heäle,

et surmatund wiib ellusse,

ning Jesu armo süllesse.

Ja Löoke laulis, ja minno südda laulis ka, ja keik kurbbus olli kui käega ärrapühhitud. -

Sest aiast, ni mitto kord, kui löokest kulen laulwad, warsi on iggawenne ello mo möttedes ning süddames.

Salmikene. “Pange tähhele need linnud, mis taewa al; sest nemmad ei külwa egga leika, egga panne toito aitade sisse, ja teie taewane Issa toidab neid. Eks teie olle palju üllemad kui need!”

Matt.6, 26

Julius Mägiste – Eestipäraseid eesnimesid (1936)

Nimede Eestistamise Liit soovitab tütarlastele järgmisi nimesid:

Aal! Aala! Aari! Aede! Angerva! Ebo! Ebu! Eev! Eiri! Eno! Haavi! Haimi! Hepp! Hiivi! Hilma! Huile! Hurmi! Häilmu! Häitse! Hääli! Hüvi! Hüüsi! Iibe! Ilmatar! Ilotar! Iro! Iru! Iva! Järvi! Kaare! Kadli! Kasvi! Kesti! Kuldja! Käll! Küllu! Laani! Leebe! Leegi! Leeve! Leie! Libli! Liiri! Lüüli! Lõive! Maala! Madre! Maldi! Malju! Mallis! Matli! Meelimari! Mesike! Midli! Nido! Nääli! Orvike! Osi! Pääsi! Pürje! Püvi! Reeme! Saali! Saldi! Sale! Selje! Sirgi! Sirve! Soovi! Sula! Süvi! Teisi! Tiinu! Tiivi! Toimi! Tüüne! Tüüni! Uudi! Uuve! Vaime! Valba! Valma! Varve! Viisi! Viiva! Vilge! Virme! Õilme! Õitse! Õivi! Üvi!

Aga poisslastele?

Aabu! Aamo! Aat! Abik! Ahko! Aint! Akk! Allo! Allu! Ank! Arik! Aso! Asu! Att! Aula! Auleid! Aulemb! Aulo! Eelar! Eeru! Elev! Ennik! Ergas! Ergav! Haarand! Haigo! Hallik! Hallu! Hannik! Hant! Harik! Harivald! Harjo! Harras! Haugas! Helmik! Hembo! Higo! Hiid! Hiimo! Hiio! Hilk! Himm! Hink! Hipp! Hisko! Hoolemb! Huband! Huido! Härm! Härmel! Härmik! Häätõiv! Höalemb! Höameel! Höödu! Höödur! Hüvalemb! Hüvameel! Hüvand! Ido! Igal! Igalemb! Igameel! Igand! Igat! Igavald! Ignas! Ihalemb! Ihameel! Ihand! Iilo! Ikk! Illis! Ilmalemb! Ilmand! Ilmatõiv! Ilmik! Ilmvald! Imot! Imut! Indur! Jaas! Jaks! Jullo! Jundo! Kaano! Kaasu! Kaigo! Kaik! Kainu! Kallimeel! Kallu! Kaugemeel! Kaugo! Kaumeel! Kauno! Kauro! Keto! Kiirend! Kill! Killik! Kostel! Kotkas! Kuigo! Kuik! Kuldev! Kuulo! Kõiklemb! Kõo! Kõu! Kõvand! Kõve! Kõvo! Kärmu! Käärt! Kübro! Künno! Künnu! Lauro! Leevend! Lello! Lembar! Lembitõiv! Lemblane! Lemmetõiv! Lemmik! Liivart! Lootlik! Lootus! Luvat! Lüll! Maan! Madjus! Maldur! Maldus! Meek! Meelba! Meeldav! Meeldo! Meelend! Meelendo! Meeles! Meelisk! Meeljas! Meelo! Meeltõiv! Meelu! Meelus! Meelvas! Meelvili! Meemik! Mehik! Meik! Meit! Meldo! Meljas! Metso! Metsu! Mett! Männu! Neeno! Neljus! Nurmus! Oivo! Oodet! Oodu! Ool! Oolep! Ormes! Orvo! Orvu! Osjand! Oskur! Osu! Peibo! Peip! Pendo! Pikkar! Pilk! Pillik! Pindo! Põdru! Päll! Rahuleid! Raid! Rajur! Raudo! Rego! Reibas! Reius! Riidik! Riido! Riidu! Rikand! Rikkel! Rill! Ruttar! Räni! Ründar! Saardo! Salev! Sapo! Saugo! Seiu! Selgur! Siiras! Sirgev! Suido! Suit! Südik! Taalo! Taibo! Taido! Taidus! Tammo! Taso! Tasuja! Taugo! Tavo! Teido! Temmo! Tepp! Tiibus! Tinno! Tundo! Turvo! Tõdu! Tõdur! Tõho! Tõidas! Tõigo! Tõit! Tõives! Tõivik! Tõivo! Tõndo! Tõnt! Tõo! Tõvo! Tõolemb! Tõut! Tõvot! Ugalemb! Uldelemb! Uldo! Urbas! Vaado! Vabo! Vabu! Vagur! Vaho! Valdalemb! Valdev! Valdik! Valdja! Valgur! Valit! Valjo! Vanevald! Vapper! Varmas! Vasten! Viidas! Viilup! Vilbas! Vilgas! Vilgo! Vilik! Vililemb! Vilimeel! Viling! Vilitõiv! Viljalemb! Viljandu! Vilk! Vilmas! Virmo! Võibo! Võido! Võimo! Võit! Võiteli! Võnd! Võso! Väigo! Väigu! Väiko! Õivo! Õivu! Õnnev! Õnnu! Ärmu! Ärmus! Üland! Ület! Üljo! Üll! Üllik! Üllu! Ürgo! Üri! Ürju!

H.P. Lovecraft – Vari Innsmouthi kohal (Sünged varjud, 2001)

Soovituslikku sõnavara õudusjutu tõlkimiseks või kirjutamiseks. Doseerides tekstis neid sõnu vajaliku kangusega, võib ehk saavutada midagi... õudset.

Absurdne, aeglustama, ahmima, ahvisarnane, ajutine, alandlik, alateadvus, allakäik, arusaamatu, blokeerima, brutaalne, deemon, deformatsioon, diskreetne, drastiline, ebaharilik, ebakindel, ebaloogiline, ebaloomulik, ebamaine, ebameeldiv, ebamugav, ebamäärane, ebanormaalne, ebaproportsionaalne, ebardlik, ebatasane, ebatavaline, ebateadlik, ebatõenäoline, ebatäpne, ebaühtlane, eelarvamus, eemaldamine, eemaletõukav, ehmatama, ehmuma, eksiarvamus, eksima, eksimatu, ekslema, elutu, ennekuulmatu, epideemia, erakordne, eraldamine, eripärane, eriskummaline, eristamatu, erutus, esivanem, ettevaatlik, fantaasia, fantastiline, fragmentaarne, groteskne, haarama, haigeilmeline, haiglane, haigus, haigutav, hais, halb, haletsusväärne, hall, hallikassinine, hallitama, hallutsinatsioon, hambuline, hapu, harva, haukuma, helendama, higistama, hiilima, hiline, hingeldama, hirmutama, hirmus, hirmutav, hirmuvarjuline, hirmuäratav, hoiatama, hoop, hord, hukatuslik, hulkuma, hullumeelne, huvitav, hõivama, hõre, häbi, hädaoht, hädaohuaimdus, häire, häirima, häiriv, hämar, hämmastav, hämmeldama, hääl, hüplema, hüpnootiline, hüpotees, hüppama, hüsteeriline, igavene, igerik, iidne, illusioon, ilmetu, imelik, inimlik, inimohver, inimtühi, instinktiivne, jampsimine, joodik, joove, juhuslik, julgema, jumalateotus, jõllitama, jõud, jäik, jäle, jälg, jälitama, jändrik, järsk, jässakas, jäänus, kaebus, kaevuma, kahanema, kahetsema, kahetsusväärne, kahju, kahtlane, kahtlus, kaklus, kalasilmne, kalasugune, kalduma, kange, kangestuma, kannatamatu, kannibal, kaos, kaotama, kare, karistus, kartlik, kartma, kartus, karvutu, kasimatu, katk, katkendlik, katkine, katsumus, kavalanäoline, keerduma, kehaline, kelder, kestendama, kibelema, kihama, kiilas, kiiluma, kiirustama, kikivarvul, kile, kirjeldamatu, kisa, klammerduma, kobama, koeralik, kogelema, kogu, kohmakas, kohtama, kohutav, koledus, koletis, koletu, kolksuma, komberdama, konarlik, kondine, konnasugune, kontsetratsioonilaager, kopitama, korrapäratu, korts, kortsuma, kraapima, kriiksuma, kriiskama, krobeline, krooksuma, krüptiline, kubisema, kuiv, kujuteldamatu, kujutlusvõime, kukkuma, kuluma, kultus, kummaline, kummituslik, kumu, kunagi, kuradikummardamine, kurat, kuratlik, kurdistav, kurguhäälne, kurikaval, kuristik, kurjailmeline, kurjakuulutav, kurjus, kurjusejõud, kustuma, kustutama, kuulsus, kuulujutt, kuuvalgus, kõdunema, kõhklema, kõhn, kõikehõlmav, kõikuma, kõkutama, kõnnumaa, kõrguma, kõrvalekalle, kõrvalpilk, kõva, kähe, kähisema, kämmal, kärarikas, käratu, kärbseplekiline, kärnane, käsilane, kühmus, külm, külmajudin, küsitluskombits, küürus, laastama, lagunema, laitma, lajatama, lakkamatu, lakkuma, lamama, lambasarnane, langema, laostuma, laperdama, legend, lehkama, leinama, libe, liialdama, lintšima, loendamatu, logelema, logisema, lohisema, loid, loksuma, looberdama, loobuma, loom, loomalik, loomuvastane, looritama, lootusetu, luituma, lukustama, lumm, lurjus, luupainaja, luusima, lõgistama, lõhestama, lõhnama, lõikama, lõks, läbiotsimine, läbitungimatu, lämbuma, längus, lärm, lösutama, lööma, maagiline, madal, madistama, magama, mahajäetud, maosarnane, masendav, mask, matkima, matma, meeleheide, meeletu, melanhoolne, metsik, metslane, minestushoog, monotoonne, muda, mulisema, mure, must, mustav, muutmatu, mõistatuslik, mõjutama, mõlk, mõnitus, mädanema, mälestus, märguanne, märgutuli, märkamatu, määrduma, möire, mökitama, müdin, mühin, müra, mütsatama, müüt, naelutama, nagin, nagisema, nahahaigus, nakatama, narmendav, needma, neetud, nigel, niiske, nimetu, nõiariist, nõidus, nõmm, nõrk, nõrkema, närviline, oht, ohtlik, ohverdus, oigama, olend, oletama, olevus, ootama, otsekohe, paanika, paaniline, padin, paganlik, pahaendeline, paheline, paistma, palvetama, peadpööritav, peidupaik, peletama, pettekujutlus, piiluma, piiramatu, piklik, pilkav, pilkuma, pilkumatu, pimedus, pimendama, pinge, pisar, pisik, plahvatama, pomin, pomisema, praht, probleem, proovima, prõmmima, pudenema, pugema, puhkima, pungis, punnsilm, purema, puuduma, puutüügas, põdema, põgenema, põgenik, põhi, põhjus, põiklema, põlgama, põrgu, põrutama, pärinema, pääsetee, pööning, pöörane, pöördumatu, pöörlema, püüdma, rabelema, raev, ragistama, rahutus, raksatus, raputama, raske, raskus, rebima, reetlik, riitus, rikkumatu, riskantne, riskima, rohmakas, rohtukasvanud, roomama, rooste, rotilõks, rumal, rusuma, rõõmutu, räbal, rämps, räpane, räsitud, rääkimiskeeld, räämas, röövima, rünnak, rüvetama, saastama, sahin, saladus, saladuslik, salaja, salalik, salapärane, sallimatu, sasipundar, segunema, seisukord, seletamatu, seosetu, sibama, silmama, silmapaistmatu, silmavalge, sissetungija, soikuma, soo, sosistaja, sosistama, suitsema, sulama, suletud, sulguma, sumin, summutama, sundima, surema, surematus, surev, surm, surmvaikne, surve, sõda, sõnaahtrus, sõnakehv, söandama, sörkima, sööstma, sügav, sünge, süttima, süvenema, süüdistama, süütama, šokk, taandareng, taganema, taguma, tahtmatu, takistama, taltsutama, tapma, tarduma, teisenemine, teotama, terav, tohutu, tokerjas, tolmune, tontlik, toores, tormama, trampima, trummeldama, tugevnema, tuikuma, tuimus, tulistama, tume, tundetu, tundmatu, tungiv, tunglema, tunnistaja, turris, tusane, tõend, tõkestama, tõmbuma, tõmmu, tõrjuma, tõrkuma, tõsine, tõukama, tähendusrikas, täiskuu, tühi, uberik, uim, uksekatsuja, ulguma, ummistuma, unenägu, unisus, unustama, ussitanud, vaatepilt, vabamüürlus, vadistama, vaenulik, vagel, vagur, vahtima, vaibuma, vaikima, vaikne, vaistlik, vajuma, valelik, valgustama, vali, valjenema, valu, valvas, valvur, vana, vanadusnõtrus, vang, vangla, vangistaja, vankuma, vanne, vapustus, varandus, varemed, vargne, vari, varisema, varitsema, varjama, varjuline, varjund, varjutama, vastane, vastik, vastikus, vastikustunne, vastuhakk, vastumeelsus, vehklema, veider, verdtarretav, veri, vesine, vesisinine, viga, viha, vihjamisviis, vihje, vihkama, viimane, viirastuslik, vilets, viljatu, viltune, viskama, voog, võhik, võigas, võimatu, võimenduma, võimetu, võitlus, võlts, võrgutama, võõramaine, võõrapärane, võõristus, võõrkeelne, väga, vägivaldne, välgatus, välismaa, välismaalane, väljakannatamatu, väljapaistmatu, väljapääs, vältima, vältimatu, värisema, väsimus, väärareng, väärastuma, väärduma, õel, õelailmeline, õelus, õhtu, õnnetus, õudne, õudus, äge, ähkimine, ähmane, äkiline, ämblikuvõrk, ärakohutatud, ärev, ärritav, äärmuslik, öö, üksik, üksikasjalik, üksildane, üleloomulik, ülemäära, üleolev, ületamatu

Ja paar näidet, milliseid lauseid on sobilik moodustada, kasutades õiget sõnavara:

“Kindlasti suureneb hirm, mida tekitab mahajäetud maja, pigem geomeetrilises kui aritmeetilises progressioonis, kui nendest majadest moodustub sünge mahajäetud linn. Vaatepilt lõpututest avenüüdest, mis paistsid kalasilmselt tühjade ja surnutena, ning mõte paljudest mustadest kurjakuuluvatest elupaikadest, mis on jäetud ämblikuvõrkudele ja mälestustele ja võidutsevatele vakladele, tekitab alateadlikku hirmu ja vastumeelsust, mida isegi kõige tugevam filosoofia ei suuda peatada.” (lk 18)

“See hävitas minu vaimse rahu ja enesekindluse jäänused, mis olid mulle veel alles jäänud, minu usu inimmõistusesse ja rikkumatusse loodusesse. Ükski minu kujutlus ega järeldus, isegi kui oleksin võtnud Zadoki hullumeelset juttu sõna-sõnalt, poleks olnud mitte mingil viisil võrreldav deemonliku, jumalat teotava reaalsusega, mida ma nägin – või uskusin nägevat. Olen proovinud vihjata, mis see oli, et lükata edasi selle selge kirjapaneku koledust. Kas võis olla, et see planeet oli tegelikult need elukad tekitanud, et inimsilmad on tõesti näinud seda, mis siiamaani on juhtunud vaid palavikufantaasiates ja vähestes legendides?” (lk 40)

 ulmekirjanduse baas

M.J. Eisen – Eesti vanasõnad (1993)

Aeg on õnne asutaja. (lk 14)
Endine ei aita, kui praegune ei kõlba. (lk 15)
Aasta teeb mehe vanaks, kaks lapse kavalaks. (lk 17)
Parem aasta oodata kui kaks kahetseda. (lk 17)
Täna kuld, homme muld. (lk 21)
Kes kõik pühad ära peab, see kõik näljad ära näeb. (lk 21)
Inimene läheb aasta vanemaks, kaks targemaks. (lk 23)
Inimese nägu ununeb, teod ei unune. (lk 23)
Kes ei tee silmi lahti, peab kukru lahti tegema. (lk 24)
Parem suuga paluda kui käega võtta. (lk 25)
Kellest süda täis, sellest räägib suu. (lk 25)
Väimees puuakse võlla, kui naiseema majas. (lk 28)
Kui last karistad, siis ära pärast kahetse. (lk 29)
Laps, kes kasvab üles hirmuta, sureb auta. (lk 29)
Mehe ilu ja koti jämedus on üks. (lk 30)
Mehi ei pea loetama, vaid kaalutama. (lk 30)
Mees nägusam, kui piip suus, naine nägusam, kui laps süles. (lk 30)
Mees saab naise, aga lapsed ei saa ema. (lk 31)
Kes mees siin, see mees seal, see mees igal pool. (lk 31)
Olgu mees ühe jalaga ja ühe silmaga, naise saab ikka. (lk 32)
Hea naine vaese varandus. (lk 32)
Kes naisterahvast pahandab, see eluõnne kaotab. (lk 32)
Kaasavara kaotab naise vead. (lk 32)
Nisuleib ja tütarlapsed ei seisa kaua värsked. (lk 34)
Pillajast saab ori, kokkuhoidjast kuningas. (lk 36)
Parem üks sant toita kui üheksa. (lk 37)
Oma eit eidekene, võõras eit raisk. (lk 40)
Jumal loonud lollikese, loob lollikesele ka mollikese. (lk 47)
Au ei anta asjata ega tarkust tasuta. (lk 59)
Roppus ja uhkus kasvavad ühe juure peal. (lk 65)
Mine otsi õnne, kui õnn sind ei otsi. (lk 67)
Päeviti ela, aasta mõtle ette. (lk 76)
Kes palju kõneleb, palju võltsib. (lk 78)
Kõnele muudega vähe, enesega palju. (lk 78)
Kes hoiab, ei õhka. (lk 83)
Homseks hoia leiba, aga mitte tööd. (lk 86)
Kui tööd teed, tee, et tänatakse. (lk 86)
Töö tehtud, hea hingata. (lk 87)
Kes tööd teeb, on rikas ja nõid. (lk 88)
Naise näpp ja mära mokk ei seisa iialgi. (lk 89)
Rohunina tärkab, künnimees ärkab. (lk 92)
Pillimehed lähevad põrgu, tantsijad takka järele. (lk 92)
Tantsib ikka täis kõht, ei hüppa uus särk. (lk 92)
Väsib andja, ei väsi võtja. (lk 93)
Väsib äkiline, pikaline peab vastu. (lk 93)
Kes magab, on vaene. (lk 94)
Rikas see, kes vähega läbi saab. (lk 97)
Viletsal visa hing, õnnetu kaua elab. (lk 99)
Laena niikaua teistele, kui ise laenama lähed. (lk 100)
Mesi peiul, viha naisemehe suus. (lk 105)
Kõht isand, sina ta sulane. (lk 107)
Söö seni kive, kuni kännud kasvavad. (lk 107)
Söömata magamata, löömata üles. (lk 107)
Varjus jahedam elada. (lk 109)
Ahju peal ei saa kindraliks. (lk 118)
Metsa ja magajat ei või uskuda. (lk 118)
Metsa läheb mehitu naine, sohu ohjata hobune. (lk 118)
Ükski kivi ei tõuse ilma tõstmata. (lk 119)
Kaeva mulda, siis saad kulda. (lk 120)
Lehm igavam lüpstes kui tappes. (lk 123)
Kes kassile kala või vaesele viina annab. (lk 128)
Ronk ja ronk on kokku kaks ronka. (lk 133)

Marko Kompus – kapiuks jaan oksa (2009)

Blogi turundamiseks tuleb teadagi käia lugejate sünnipäevadel ja muudel avalikel kahtlase kuulsusega üritustel. Eilsel brändireklaamimisel-veinijoomingul tuli seetõttu esmakordselt mängida scrabble't (oh mida kõike tuleb teha, et enam klikke saavutada!), kes võitis, ei tea. Tõestamaks, et mõned eilsed sõnad on vägagi võimalikud ja loomulikud (heeliuminäu?, köiepoelesed?), otsustasin Kompuse luulekogu toredate liitsõnade nimel sirvida (ühtlasi võib siinset nimekirja kasutada spikrina, kui kellelgi soovi). (Kirjapilti pisut muudetud y>ü.]

koerhuulsed, maakihlus, sumoahv, porgandikraanid, kohvikuhambaid, põsemuusika, öömajavembukas, baobabiigatsus, sülekoermetsad, suhkruratsur, poolunevennad, teemeistrinohu, soolakuub, pulmaööööked, humalalapsed, timukakõrned, külviulg, anaaldieet, serenaadmööbel, välguhirm, rõõmukulp, partrooste, mälukae, ananassrahvad, tuumulmne, klaverinööbid, pasteettomahookide, kaugplaksutajad, merikarpkuub, rindpimik, kulmkajakas, hakklihavirmalised, rangluupurgid, tsikaadipiim, esmaabikakand, kontdelta, rinnaltpäästjad, kopsutraktor, tolteegipirn, kambüüsjuuksed, sakepoks, patsutuskontor, torumesi, kelgupisar, selleripistik (lk 3-5)
piimagiljotiini, oliivviipav, pompelmuusika, kärumeeshapnikku, kreissaeorkester, puljongikompvek, hapnikukastrul (lk 6)
kiivitajatreppidel, verepoid, põrnikatrummide, sünnitunnistustangidega, soolaukamõruda, teretuslahing, kaimanvoodites, muskuslabidad (lk 7-8)
martsipaniriidlev (lk 8)
heraklesvabrikus, telefonkopsud, kärbsenäppvaremeil (lk 9)
salamahlana, inimkodarad, hullusärkärkvele, külmvõõras, emakeelvapralt, silmapilkhapnik (lk 12)
poolmiljonilinnatuul, pirukavuntsid, klavessiinbussis, välkametnikud, kontnõlvne, keksukastkurbust (lk 13-14)
kioskiallergia, laiskloomapisar, armastusfüürer, bumerangvõtit, unekäharat, tsepeliinvõras, plekkkoeravuntsid (lk 14-15)
paberjaanuar, kakaduuköömneid, sündikaatahjud, tubakakorter, tõrvalillkohvrid (lk 16)
silmapilkpõlved, gnuurusikad, siidiussranges, lapsepõlvtoorelt, vihmagnuud, vormileibkristuse (lk 17)
jäätisesosinat, daamjahust, kaaviarireha, rebasekortsud (lk 20)
karmarõõmne, meeleolukindaid, tikrikloostris (lk 21-22)
pärlkanatubadest (lk 23)
esmatarbenauding, liblikaproteeside, albatrossistmel, mürkseenemootor, rohujuurrasvaselt, pisaranuustik, umbusukomisjon (lk 26-27)
liblikataksost, labürintkaupluse, küüneviha (lk 27)
leidlapsekeelne, emakasuudmete, roosärjejuukseid, klaarõunavaatega, taevaokslik (lk 28)
oidipusravi, gurmaanbarrikaadidel, naeratuspüssid, esmasöönu, kontbardlik, pistrikukirmet (lk 30)
tulemesinikud, inimnuuksatus, spioonkarvased, meearmee, pääsukesemesi, paushuulsed, sõbratarpringid, kerberospeatuses, jupiternööril, joovikacoitused, kimalasmedaleid, kuukalaukselt (lk 31-32)
kortsuvahetus, rikošettpuud, paplipäised, maitsmispungi, näovoodis, vihmalill, talvsõrmseid, kangelaspalavikes (lk 32-34)
kuujäätist, puusepapoegse, pisarakiskja, kuldnokalõike, mälulünkaias, patsutushälve, pangvanaemad, kingmaastikul, tipptunniliha, vihmasuhkrut, vihmausssuhkrut, nõidpäevalehed (lk 35)
varblasejuuksed, prometheusvannis, ümisejapõuast (lk 38)
keskpäevakummid, ulukidžässi, naeratuskuullaagritel, ööliha (lk 38-39)
tõuguveranda, kajakamahla (lk 42)
südamevagunis, hellituskauplused (lk 43)
lumememmpimedal, liblikatüves (lk 46)
koolibripalgal, leidlapselonksu, musträstanööbid, külmkapipilved, siisikeseleiba, vaevakaskkeha, molekulteki, kärbsehoop, rabarberisuuga, unimütstornist, palavikautot, katedraalravi, tiigrikõrvne (lk 50-51)
malekasvandus (lk 51)
öökorrusel, klaverihobune (lk 54)
vabarnakuradid (lk 55)
lapselapsvastust, puhkpillijalgu, ülikondtunnel (lk 55-56)
äädikakuller, kaktuseaevastust, konthommikul, presskannusohver, tõmblukukündjaid, kogersõnnikust, ehmatussabatähtede (lk 58)
tikkkontsatsüklon, redisekeelsetes, kukesuppvalgetes, brigadiriripsmetes, kummardusselgetes, kaevurmannas (lk 59)
baritonlumi, kaunitarmaastikul, inimmööblis (lk 62)
mägitilk, tuulejunn, paberlapsed (lk 62-63)
soolahümn, marmelaadarmeed (lk 63-64)
ufoooteputka, lumepurdel, kabinetnoppiv, tsikaadrindne, muskelaukne, hüppenöörseebist, veeuputuskogelev, mustsõstrapreesterlik, elevantharva, tõuksügist, torsodoonoriks, druiidsinkne, vaagnaluukaevur, bumerangleidva, hakklihaarve, väriheinamäluga, kükktantsuakendega (lk 65-66)
kammeljaorkester, öökullipruute, jalamatthaigus, palvekirves, osmoosmetsade, lambamuusika, karpkalamäed, kambüüshamlet, mesipuuhuulne (lk 66-67)
teerullijumalale, risoomriided, vaimutigu, alimentperse, kannatusmoosi, koraanauto, sõnnraamatu, kalmaartissid, iserasedad, pihlakakodarad, konkistadoordoonor, uusaastanuustik, timukanuustik, väriheinkätega, heinamaatuba, sääskhäältes, albatrossroosid, klaveriveriseid, üdilüps, lesemeened, sibulakontsert, küürvaalapõldu (lk 70-71)
nisukünkal, humalavihmas, palvekoer, palavikkoer, roosisamovarid, puuõhtu (lk 72)
klaarõunameri (lk 72)
meevurrivalvur, politrukroostene (lk 73-74)
omnibusspealsed (lk 74)
ükssarvekoturnidel, inimvihmperse, frikadillselge, vainukäonöörist, taburetraskelt (lk 75)
kogerülikonda, tuisuvõrseid, tikrikõrv, kuubussist (lk 76-77)
suupistesufi, kalaladvul, köhapaguneist, macchiavellipiduritega (lk 77)
väävelsuuskadega (lk 78)
puukuurjad, allveekiirabivanker, hapnikukaevandusi, südamenagi (lk 78-79)
raudhangedes, vaskhangedes, hõbehangedes, kuldhangedes (lk 80)
rukkilillpirukaid (lk 80)
ülasemuusikat, trepptiibseid, haikalakõrgel, tabalukkkuller (lk 82)
veoautoselge, kükktantsuaknal (lk 83)
paakautomeri, liblikamundrist, halvaamalet, lehedressis, lumelusikat, unenäopääsuke, eunuhhtramne, ringutusjänes (lk 86-87)
meisterroostetaja, kuupkäised, maajakasvandustes, maarjakasvandustes, haikalaistikuid (lk 90)
ülikondsaatust, vagelkirik, morfiinvaatidega, hüü[u?]märklonksu (lk 90-91)
püromaankõrge, magdaleenajagav, liblikakätega, porgandtabalukud, kilekottpõskedega, piiskopümarat, halvaajuuksed, kamprisõrmed (lk 94-95)
õhuauguistanduses (lk 97)
kuldkalakellad, käokellahullus (lk 98)
nööpjuursed (lk 99)
kärnkonnmustad (lk 99)
saarmalippu (lk 100)
bandiitdiivanil (lk 102)
mozzarellavarbad, ruutuemandapõld, ulmnuiav, jonnipunntilk (lk 102)
mesilasummikust, munainstruktor, märternäiduk (lk 103)
ametnikkurb (lk 104)
vööloomapuhkust (lk 104)
tsikaatlipsne (lk 105)
nutupuhkust (lk 105)
kinnistähtpintsak, haigrurindne (lk 105)
voodikeeglit (lk 106)
guevaraseep, täiskuuköömneid, kammloomaorkestreid (lk 108)
nahkhiireoras, haigutusjoogat (lk 108)
võileivatrepil, muiduuitav (lk 109)
üksilduskolin (lk 109)
pisaravasar (lk 109)
lumekakköeldis, poksisoomust (lk 111)
kriminaalhaiku (lk 112)
reedemootoriga, karusmarjatraksidega (lk 113)
kivišampanja (lk 114)
sopranimääret (lk 115)
tailihamundris (lk 116)
harakatuhar (lk 117)
gurmaannööri, nukupühadeks (lk 118)
tuviaadel (lk 119)

Elevantharva vist enda lemmikuks. Milline kujuteldav harvus! Kuigi kambüüshamlet kõlab kah päris melodramaatiliselt.

R-Ü: Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik (August Voldemar Kõrv, 1939)

Kui soov mõnd sõna täpsustada, siis proovin lahkelt aidata käesoleva raamatukese abil (ei hakanud ära tooma näitelauseid või käänamisi/pööramisi).

R
raage – rahke, pooltoores, poolkeenud
raamama – korratusse seisukorda viima, allamäge minna laskma, ruineerima
raamla – harimata ning elutamatu maa-ala
raand – ämber
ragenema – raguma, pragunema, pakatama, rahkuma
raham – riigiomand, riigivara, finants
rahjus – vilets olend, jõuetu, murtud inimene (vanadusest, haigusest)
raig – seemnesari, munand
raimla – raiumis-, raimakoht
rait – ilmatu suur, hiigelsuur, kolossaalne
raiur – rauapeitel; raiuja
rakatama – rõkatama, rõõmuhüüdeid väljendama
rakatis – maiusroog, hõrgutis, delikatess
raking – korrastus, organisatsioon
rakkim – (riigi-)põhikord, konstitutsioon
ralge – laevaõnnetus, laevahukk
ralkur – laevaõnnetuslane, merehädaline
ramlane – jõumees, atleet
ramp – raibe
rane – mõrkjas-hapu (nt halvaks läinud või, rasv)
ratkus – kiire, õdus, hubane
raukama – raugastama, raugaks või raukjaks tegema
raul – lõualuu
reba – alp, narr, kerglane; kehaosa allpool puusi
rebutama – mingit uut asja, eriti rõivast lohakalt käitlema
reel – maapagu, (kodumaalt) väljasaadetud olek, eksiil
reenama – mustama, ära määrima; teist taga rääkima
reesev – küllaldane
rehik – toreda olekuga, ninakas, häbematu, rehke
reig – (värske, verine) haav
reiv – võistlus, võist, rivaalsus
rekk – pori, räpp, roe
rekk – käperdamise tagajärjel lohakaks muutunud (olend)
relde – teadaanne, teade, aruanne, raport, ärajutustus
remu – müra, lärm
renu – raibe, raisk
reosk – kõlbmata asi, raibe
rese – rõske, niiske
retkur – rändur, sõitja, uurimis-teekondlane
revetama – kõigest jõust kiskuma või tõmbama
ribakas – lohakas, närune, korratu (inimene); lagunemas olev (maja)
rigu – rõvus, rõve ehk riivatu asi
rihvand – riivatu inimene
riikma – riiki valitsema
riikur – riigi valitseja [riikur põline rikkur]
riimur – riimija, riimisepp
riin – piirkond, maa-ala, regioon
rildang – sisseseade, seadeldis, seadis
rine – viljatu, sigimatu, steriilne (maapind, ka piltl.)
ringam – teiste sõnadega ümber üteldu, perifraas
rinnastus – koordinatsioon
riuduma – närbuma, otsa lõppema, kustuma (tervis, pilk, tuli, valgus)
riun – südametunnistusepiinlikkus; kahtlus, mis tagasi hoiab midagi tegemast, kõhelus, skruupel
rive – must, korratu; rõve; tige, torisev
rodev – tüse, tugev, tugeva kondiga
rogama – ilma kindla sihita või ilma juhita sinna-tänna ujuma (nt paat)
rohmama – hoolimatult (kuhugi) viskama
roide – läbinuhkimine e – nuuskimine
roidus – hulgus
roitlik – äraandlik, reetlik
rolk – võrukael, kelm, kaabakas
roogla – söögimaja
roomitsema – maas olema, lamama, vedelema
rubi – kärn, korp, rõuge
rultama – ootamatult, aimamatult tabama, kallale tungima
rung – (jäme) puutüvi
ruttur – isik, kel on alati suur rutt
rõhmane – võidunud, määrdinud, räpane
rõks – nurg (noore latika sarnane kala); krapp, õitsekell; külakrapp, keelekandja
rõlt – tapalava, ešafood
rõmmima – peeneks taguma, peenestama
rõugutaja – nõiamoor, tont, koll
rõukama – vaigistama, rahustama
rõõnama – rüvetama, määrima, mustama
rõõne – triip, viir, jutt, riba
rädi – risu, praht, okste- ja puuderägu
räid – kupatatu, hautatu
räisama – äkitselt suure rammuga tõmbama ehk kiskuma
räketama – palavalt paistma, kõrvetama
rämbima – vaevaliselt käima (nt soisel maapinnal)
ränklema – kõigest jõust töötama
ränstuma – vanadusest, hoolitsuse puudusest kõdunema, pehastuma, lagunema (nt maja)
räss – sassis olek; segadus, rahutus, mäss
rävak – reo, renu, risu, näru
räävetama – peenelt vihma sadama
rübal – kobar, tari, kimp (nt sõstramarju, pähkleid)
rükkima – tõstma, (kivi) hoovama (nt rinnaga)
rüle – kolesuur, määratu, enormne
rülm – veemöll, veekeerlemine, veekeeris
rüme – hulk, sumb (inimesi)
rümu – kuulujutt
rüüv – tuleriit

S
saam – saamine, saak
saave – tulemus, resultaat; saalis, took
saduma – pilvituma, vihmale kiskuma, sajule lähenema
sakas – puukänd
sakk – vilets puu, puujäss
salmima – salme tegema, luuletama
same – segane, sogane, ebaselge, tume, tuhm (vesi, silmad)
samik – samataoline asi või loom
sammama – õiendama, täitma (nt kohustust); jõudlema
sannik – märg, pehme rohumaa
sarnik – sarnane ese või olend
satutama – tegema, et satuks [mis tähendab mida?]
seedlema – korduvalt seeduma
seemas – parajal, kohasel ajal tulev
seerma – välja kannatama, sallima
seevima – millekski kasulik, tarviline olema, mingit ülesannet täitma
seiguma – ühtima, kokku liitma
seisam – see, mis liikumatult paigal seisab
seiti – segamini, segi
selde – kristall
selgamus – seljatäis
seltsik – seltsiline, seltsimees
selustama – mingi raamatu sisu refereerima, kommenteerima
serve – vedel aine kõva toidu juurde
sigur – seakarjus
sihkama – vaatama, vahtima
sihustama – järele aimama, imiteerima
siiblema – lendlema
sinelm – sinine plekk (ihul löömise tagajärjel)
sinkuma – tegevuseta või passiivne olema
sirnama – vaatama, vaatlema, kaalutlema, pidama (millekski)
siruk – hoone, mille pikkus on tunduvalt suurem ta laiusest
sisask – ööbik
sisetead – südametunnistus
siugamus – pikk sihvakas inimene
sivutama – (kedagi, midagi) mööda minema, mööda jõudma, ette jõudma (kellestki, millestki)
sobe – kokkulepitud; kujunenud harjumuste kohane, tavaline
sobik – paindlane, oportunist
soinama – halvasti tegema, ära rikkuma
sole – sale, sihvakas
solge – sale ja painduv, graatsiline
sompima – segi ajama, segi pilduma, segi pildudes rikkuma
soorduma – toime, hakkama saama, võitjana välja tulema
sooveldama – (kedagi) (kellelegi) hääd soovima, (kedagi) häätahtlikult toetama, soosima
soovik – hääsoovlik, poolehoidja, sooveldaja; soine, vesine heina- või karjamaa
sord – rõhumine, surve
suge – see, millest miski tekib või midagi koostatakse, alge, element
sugima – sigi(ne)ma, tekkima; korda minema, hästi minema, õnnestuma; sobima
suistuma – hooga kõrgelt alla kukkuma
sulgmus – kinniolek, sulgemisseisund
suljuma – heljuma (tiibu liigutamata), planeerima
summima – sumama; rohmima, rühmama; võmmima, partsima, loopima
surgastuma – kängu jääma, (kasvus) kõdunema, atrofeeruma
surmuma – surma, surmatud saama
suulas – lobiseja, tühjade juttude tegija, suukas, suilas
suurus – eine, pruukost
sõidak – jalutussõit, -käik, sõitmaminek
sõidis – sõidutasu
sõlmitus – intriig
sõnut(e)lema – osatama (teisi sõnu)
sõõn – (piima, koore, mustuse) triip, viir; tume pilveriba, viir
säpsatama – võpatama, värahtama (hirmust, kohkumisest, imestusest)
särve – serve; eine, suupiste, kerge kehakinnitus
sööksma – tormama, kargama
söölas – ahne sööma, palju sööv
süritama – kõrvaldama, kõrvale juhtima, kõrvale nihutama

T
taamus – kahju, halvem olek
taane – täna varemalt, täna mõne aja eest
taaren – sügavik, kuristik
taasutama – pääsisu lühidalt kokku võtma, pääjooni kordama, rekapituleerima
taatsi – tagasipidi, tagurpidi (liikudes)
taav – vanaisa
taevastama – taevani ülistama
tagastuma – tagasi tulema
tagu – lööm, löök
tahr – aiaga piiratud ala, tarastis; tara; mustusplekk, -laik
taibuma – painduma
taidma – oskama, mõistma
taidur – väga osav midagi tegema, kunstnik, virtuoos, artist
tajula – tajumisala
talbe – kindel, püsiv, vankumatu
taldutama – taltsutama, vaigistama, mahendama, leevendama, modereerima
tale – tagavara, reserv
tallestu – koht, kuhu tallele pannakse, ladu, depoo
taltus – taltsas, vagur
talur – talupidaja, talunik, põllumees, farmer
taosus – sarnasus, analoogia
taotsema – (midagi teha) viisiks, kombeks olema
teas – selgitus, avaldus, teadaanne, deklaratsioon
teatelm – päeva-aruanne, teateleht, bülletään
tebe – läbematu, rahutu-ruttav, ettetükkiv
teevima – (midagi) kätte saama, saavutama (teatava püüdmise, pingutamise tulemusena)
tehitama – opereerima
teige – leidus, märkamine
teimima – uurivalt läbi vaatama
teista – hiljuti natukese aja eest
tekis – tekkinud ese
telutama – hukkama, pää otsast maharaiumisega
temmeldama – mürama, möllama, pillerkaaritama, lärmitsedes karglema, edasi-tagasi jooksma, üksteist taga ajama
tene – peenike, õhuke, habras
tergistuma – teravaotsaliseks minema, teravnema
terutama – meelde teritama (kordamise abil)
tiidakil (olema) – viltu, kergesti kukkuvas asendis
tiidus – kiire, pakiline, rutuline
time – lähedalt ähvardav, ajaliselt üsna lähedal olev, varstine (nt hädaoht)
tine – kahvatuhall, läiketa; peenelt ning tumedalt kõlisev (kella hääl)
tinse – intensiivne, pingul, kange
tirbe – hädavaevalt, parajasti (nt ulatuv, kuhugi jõudev)
tirruma – ainiti, tardunud pilgul vaatama
tiugasti – pinguletõmmatult, tihedasti, kõvasti
tohe – uhkevõitu, kõrk, omaette, sõnaaher (uhkuse tõttu)
tohu – uduaur
toibe – poolsoe (vähem kui leige)
toimar – toimaja, toimepanija
toimetu – tegevuseta, inaktiivne
toimistu – agendi teotsemisruum, agentuur
toimus – toimuv nähe või sündmus; stseen
tojakil – küünarnukile nõjatudes
tojalik – päätu
toobuma – end tooma, toodud saama
took – rahasumma,mille mingi majandusüksus tuluna annab
toovutama – (midagi) pidulikult, pühalikult tõotama
torsakas – pahane, tusane (tühise asja pärast)
tover – seltsimees, kameraad
tubik – korter ühe toaga
tugal – raske, kitsikuline, täbar (nt seisukord)
tuhutöö – kõrvaltöö
tukkur – tukkuja, unekott
tulm – tulemus, lõppsumma, kogusumma, resultaat
tundem – otsustamistunnus, kriteerium
tuprama – segi ajama, segi liigutama, sodima
turre – turdumine, turdunud olek
turund – börs
tuuhe – lopsakas-tihe (põõsas, puulatv, juuksed)
tuunjas – tume, läbipaistmatu, opaakne
tuva – otsusele jõudmine, kindlaks tegemine, määramine
tõbur – tõbine, põdur inimene
tõht – mõju, tagajärg, efekt
tõrgastama – vastu tõrkuma
tõsitama – tõestama
tõõbe – rumal-julge, rumal-jõhker, kohmakas-jõhker
täos – teatud, teadmisel
tätar – tükike, helbeke
täälima – seletama, avaldama, deklareerima
täär – tagavara, varu
törge – jäme, jämedajooneline, silumatu, peenuseta, toores (töö, viga, käitumine)
törrutama – inetult, tüütavalt välja ulatuma, paistma, (väljaulatuvalt) püsti olema
töölas – raske, vaevarikas
töölema – (millegagi) tegemist tegema
töösklema – töös kinni olema, töötama, tööga seotud olema
töötis – töö tulemus
türbeldi – vaevalt, hädavaevalt, napilt, just, ääretasa
tüsiline – keeruline, raske
tütrek – võõrastütar
tütrem – poja- või tütretütar
tütrend – võõrastütar
tütresk – adopteeritud tütar
tütrim – pojapoja- või tütretütretütar
tüünitama – vaigistama
tüür – ihne, kalgi südamega, omakasupüüdlik, kade

U
udelema – uudishimulik olema
uhmama – uhke, väljakutsuv olema, braveerima
uhu – korratu segadik
ulane – ulaolev, ulaelav
ulap – laid, veeväli, avar veeselg (merel, järvel)
ulard – ulakas, logeleja isik
ulde – häälitsuse kuuldavaletoomine, häälitsus
ulk – nali, jant
ulustama – maalt välja, maapakku saatma, põlustama, lindpriiks kuulutama
umm – vanaema
ura – tee, elukutse, karjäär
uri – ohver
usav – usalduslik, omavaheline, konfidentsiaalne
use – usaldus, usaldusväärsus, usutavus
uubuma – (kangesti, raugemiseni) väsima

V
vaadung – ülevaade olukorrast, orientatsioon
vaame – ebamäärane, udune
vaaneline – vaga, harras
vaart – käik, hoog
vaduma – kärmesti käima või töötama
vaevik – haiglane laps; vaevakoht
vaibevara – pärijateta vara
vaigama – vaikima sundima
vaigis – see, mis on vaigitud
vaikuma – vaikseks muutuma
vaimumalnidus – vaimujuuresolek, meelekindlus, külmaveresus
valandama – sõnastama, valemina väljendama, formuleerima
valpus – valvel olek
vamm – haavamine, vigastus
vargur – varas
vastamik – vastaspartei, opositsioon; vastamisi olija või istuja
vastlema – vastu väitlema, oponeerima
vedus – tubli, tugev, mõjuv
veenutama – uskuma panema, veenma; süüdlaseks osutama
veerdama – kellelegi midagi salaja omaks toimetama, insinueerima
veiar – veider, veidrik
veik – kihlvedu
velbas – kaval, rebaslik
velp – käeliigutus, žest
velvima – ühes tooma, endaga tooma, (kaasa) tingima, kaasa tooma
vennak – poolvend
vennask – kasuvend, adopteeritud vend
verdama – kaudselt, ääriveeri mööda, varjatult ja kaunistatult teist süüdistama, teistele kibedat tõtt ütlema
verv – vaimustus, vaimukus, elavus, tulisus, hoog
vigus – vigane koht, vigasus
vihe – lõikav-kõle ja vihisev (tuul)
viherik – tuulispää, äge tuulepuhang
vihlama – sisse lõikama
vihvatama – sähvatama, sähvima; vetruvalt kargama
viimik – see, kes või mis jääb viimaseks
viipuma – edasi-tagasi liikuma ehk õõtsuma
viisama – salamahti luurama, tähele panema, luurates vaatama, kuulatama
viitus – viivitus, ajaviitmine
viiv – tund
vilamus – miski või keegi suureks ning pikaks kasvanu
viline – jõukas
viljand – küllalt, ohtrasti
viljur – isik, kes midagi kestvalt viljeleb
vilts – logeleja, viltsija
viruk – valus elukogemus, kurblik juhtumus, raske elusündmus, viletsus
virus – lebamiskoht, kanapee
volbe – ihar-magus
volm – (mingi eseme, keha) kogu, suurus, “maht”, volüüm
voodama – saaki, voot andma
voom – metsik hoog, vihatuju
vooras – tubli, vooruslik
võibuma – võimeline olema
võikama – vastumeelseks, koledaks pidama
võimima – valitsema, võimu omama
võitus – võidurikas, võidukas
võrgend – riuge, püünis, intriig
võst – vastuvõtt
võtkustama – (lühidalt) kokku võtma, resümeerima
võtukas – perekonda vastuvõetud võõras laps
võus – liigkasu
võusur – liigkasuvõtja
võõrlema – võõrusetendust andma; võõrsil, külas olema
vägindama – vägistama, vägivalda tarvitama
väisur – külastaja, visitöör
väitama – jõupingutusega püüdma teha, kangutama, pingutama
välik – väljavõte (suuremast tööst)
välme – väljamõeldis, leidus
välmur – väljamõtleja, leidja, leiutaja, leidur
väär – rõdu
väärtam – väärtusmõõdupuu
vööt(e)lema – valmistuma, end valmis seadma
vülmama – võimust, ülevõimust saama, täiesti võitma
vüümima – sisse pühitsema

Õ
õduma – mõnuma; mõnusalt elama
õek – poolõde
ões – kaasõde
õesk – adopteeritud õde
õgev – sirge, otse
õgilas – söölas, õgimishimuline
õgujoon – sirge, õige joon
õieng – otseseis, sirge olek
õiermaa – lilledega kaetud muru
õigerdama – ikaldama, äpardama, õndama
õigur – õigusteadlane, jurist
õiutama – tõendama, kinnitama
õnduma – äparduma, nurjuma
õnnik – õnnelaps, -seen
õnnitsema – õnnelik olema, õnnelikult elama
õpis – õpitud teadmine või kogemus
õppama – õpetama
õõnuke – kõhn, vilets, nõrk

Ä
äive – võime
älnidus – ära olek
ämune – segane, hämar
ängama – pakkuma, andma
ärama – (kellelegi midagi) ära ütlema
äre – äge, ärritatud, vihane
äretama – esile, välja kutsuma, ärritama, provotseerima
ärkuma – erguks muutuma, ärevile minema
ääv – ajajärk

Ü
übe – ennast täis, iseteadev, enesega rahul, tohe
ühtal – ühel pool
ühtis – üksolev, ühtiv
ühtla – omaduste poolest ühtlane ala
ühtum – ühend, kombinatsioon; terviku või ühtekuuluva salga moodustav kogu
ülde – ikka, alati, ühtelugu; üleni
üldima – üldiseks saama või kujunema; kangemaks, pahemaks, ägedamaks minema (torm, mäss, viha, haigus, palavik)
ülitu – üleliia suur, kange, määratu, pöörane
üllik – rahvas, publik
ümbima – rahuandmatult ümbritsema, nagu ümber piirama, nagu painaja mitte rahu andma
ümbrine – ümber-olev
ümmal – nõutus olekus, segaduses
ünd – kordaminek
ünse – ebalahke, ebasõbralik, vastutulematu
ürgama – algama, algust tegema
ürjak – algus, algamine
ürm – õnnetusjuhtum
üsatama – kaisutama, süles hoidma
üttama – kõnetama, kõnetlema
üürik - üürimaja

L-P: Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik (August Voldemar Kõrv, 1939)

L
laanima – siluma, silitama
laapima – (pääd) sugema; nobedasti toimetama
laevama – laeval sõitma
lagamik – ääretu lai veeväli
laikima – välja nägema, näima
lailama – (üles-alla) hõljuma
lambik – hoone, mille kõrgus on vähem pikkusest
laotu – mittesünnis, mittesobilik
lappuma – maha pilluma (vedeliku kohta)
lapseli – lapse-eas, lapsepõlves
lapsem – lapselaps
lapsesk – lapseks võetud laps, adopteeritud laps
lapsim – lapselaps
lapsis – lapselaps
lastik – miski veniv, vetruv, elastiline
lauhke – pehme, mittekarm (kliima, ilm)
laupima – sõna kuulma
lavepärane – rohkesõnaline, laialivalguv
lebe – mahe, pehme (ilm)
leema – vahest, vist küll olema
leenutama – mahendama, vaigistama
leep – lauge, mittejärsk
leibama – leiba sööma, toitu, einet võtma
leis – vaba aeg, tööta olek
leistima – korda saatma, toimetama, tegema
lemmetar – naislemmik
leppuma – (kellegagi) nõusse jääma
libask – meelitaja, sabaliputaja
lihing – tasategemine, tasumus, kompensatsioon
liigus – liig-olemine
liikmik – liikumist tekitav aparaat, mootor
liimak – väikesed vaevalt hõõguvad söejäänused, söe-ebemed
liuhka – libamisi, laugelt
loek – lugemine; loend
loiglema – laisalt lamama
loisk – pehme, mahe, sulapoolne (ilm)
loobur – taganeja, renegaat, apostaat
looduma – end looma, moodustama, kujunema
loond – mitte-raha, ainestasu
loostaja – registraator
lorm – vana tarbetu kraam, kolu
lorp – jõudehulkur, kõlvatu isik, päevavaras
lostuma – vedelaks, lõdvaks minema
losu – lohk, sissemuljutud rada; lohakas, vedelev olend
luhing – (kala-) parv
luhistuma – kokku langema, varisema (ehitis, mäekülg, lootused)
luigutama – last pudelist toitma
luisuma – alla libisema (pikkamisi)
lukkama – lukku, riivi panema
lumbuma – läbimärjaks ligunema
lurk – äkiline kõrvalekääne, -pööre
lurnidus – silmakirjalisus
luulma – arvama, välja mõtlema
luurur – luuraja
lõdus – mahe, lahke
lõhevil – lahti, avali lahedasti, kohevil; lahke, avala ilmega
lõhustik – kuristik
lõigama – kohustama, kohustusega siduma
lõip – puulõhkumisel viltu, kõrvale kargav, umbes kiilukujuline tükk
lõpund – jäse
lõsnima – lohakalt, hooletumalt tegema
läimima – hooletusse, lohakile jätma
lüll – rumal inimene, lollpää
lüngi – viltu, längu
lüüak – lüüasaamine

M
maalduma – piima andma hakkama (nt ahtra lehma kohta); pehmenema
maalutama – maalduma panema, sõõrutama; pehmitama; kallistama, vaigistama (last)
maatama – magatama, magama panema, magada laskma
mahkjas – magekas, magedavõitu
maide – tungivalt, pakiliselt, hädaliselt, kibedasti, parajasti, karvapäält
maiduma – himukaks, maiaks muutuma
mairitelu – meelitamine, meelituse ütlemine
majus – majapidamine
mald – meelerahu, püsivus, läbemus, kärsimus
mallis – rahuline, mahe, järeleandlik
malnidus – juuresolek, säälolek
mampuma – (oma raskuse mõjul) tihedasti kokku vajuma (maja, laadung)
maruma – marune olema, tormama, mässama, märatsema
meebe – mitte-karm, mitte-nõudlik, mahe, häätahtlik, “pehme”
meekama – pilkama, naerma kellegi, millegi üle, naeruks pidama
meenama – meelde tuletama
meep – šanss, võimalus, õnnejuhus
meevima – (midagi) ilma olema, ilma läbi saama
melgune – kaunis suur
melle – teatamine, teadaanne
menaldama – nõnda menetlema või korraldama, et õnnestub teha seda, mida taheti
menuma – menu omama, menu tegema
merik – meremees
mestama – riskeerima; ära kaotama, ilma jääma, teadmata kuhu jätma või panema; tapalaval hukkama, giljotineerima, pääd otsast raiuma
mihus – omadus, kvaliteet
miividus – naiivsus
minendama – (kaupa) müüma, minema panema
mool – muul, sadamatamm
mootsik – naljakas, veider
muga – väidetavalt, räägitavalt
muge – ruuge
muhistama – muhedaks tegema
murrik – kõrge murdlaine
muuk – kohmetu, mitte käituda oskav, saamatu, pikaldane, sõna-aher
muupel – suur kirjatäht, majuskel
mõna – lärm, riid
mõntima – valeks tunnistama, ümber lükkama, dementeerima
mõuk – maamats, kohmakas, harimatu inimene
mõõtem – normaalmõõt, standard
mõõtlema – (karistust) kaaluma, mõõtma, määrama
mädima – ära mädanema, roiskuma
mälemik – mälestusteraamat
mälestu – mälestiskogu, memuaarid
märgustama – märku ehk signaali andma
möhkel – mingi suur ja jäme ese, kivimürakas, lahmakas
mügi – peen kandiline kruus
mülditama – lämmatama (tuld)
müllak – möll, segadus, lärm, tumult
müüm – müük, müümine
müümar – kaubitseja, kaltsukaupmees

N
naarur – vee alla mineja, tuuker
naerastama – naeruväärseks tegema, ära naerma, mõnitama
nailas – abiellumishimuline
naisik – naisemoeline
nandang – enda alla võtmine, okupatsioon, okupeering
nastlik – tähniline, laiguline, lapiline
naum – puuvili, frukt
nautur – lõbumaitsja, lõbuinimene
neelask – õgija, täitmatu sööja
neenima – mitte hoolima, ei mikski panema, ignoreerima
neep – pojapoeg, lapselaps
neepel – väike kirjatäht, minuskel
nehkama – mitte hoolima, ei mikski panema, ignoreerima
neik – üksikasi, detail
nekkama – kätte maksma
nemp – tühine, ebatähtis asi, bagatell
nere – ninakas, häbematu, impertinentne, insolentne
nide – tihe, läbipõimunud side; nidekond – kõigi asjasse puutuvate olude side, olude suhtlus
nidu – sisemine side, tihe ühendus
nige – loge, kergesti lagunev; veider-vastumeelne
niglas – tuuker
niimama – leidma puudu olevat
niitama – nentima, sedastama, konstateerima
nimik – nimekaim, samanimeline isik
nirp – valiv, nõudlik
nirse – liigvaliv, mitte kergesti rahuldatav
nisv – patt, pahe
niverdama – kahekorra pigistama, keerdu väänama
noidlema – (kedagi) ettevaatlikult, hiilides lähenema, juurde roomama (lastavale jahiloomale)
nolima – (sorides, tustides) valima, paremat välja otsima
nolp – rohmakalt sööja, õgija, söölas
noobuma – saatusele alistudes mingi halvaga leppima, resigneeruma
norg – nukker, masendatud meeleolu
nugris – tegev, töökas, agar, hakkaja, kahmakas, nupukas
nuklema – vaevaga elust läbi lööma
nurakas – tusane, ebasõbralik, toriseja
nurjupidi – äraspidi, vastupidi
nurkima – (nurki mööda) otsima, tuhnima, nuhkima
nuuge – pruunikas-, võidunud-kollane
nõelnik – rätsep
nõibe – kes tahab, et temal ikka oleks õigus
nõmik – teadmisteta inimene, ignorant
nõnge – kangekaelne
nõuduma – nõu pidama; nõutud olema
nõulema – nõu pidama
nõutama – muretsema (endale midagi), hankima
nägal – ahne, ablas, himukas
nälbitama – maiustama
närgas – kergesti vihastuv, pahaseks saav
närpama – närvalt maitsma (toitu)
näändima – nõrkema, lõppema, roiduma, raugema, ära kurnatud saama
näävama – (hingeliselt) haavama
nöörama – nööriga ära märkima, nööriga mõõtma
nühkama – lohistama, (korra) nühkima
nürbe – haavunud, pahane, tusane
nüssama – pigistama, litsuma, muljuma; lüpsma
nüübe – ükskõikne
nüüdima – päevakorral, aktuaalne olema
nüüp – olek, olemine, omadus
nüüre – kurb-sünge, kurb-tühi (nt maakoht)

O
ohistama – (midagi) ära aurama, lenduma panema
ohtuma – kannatama, ohus olema
ohulasa – võisteldes, võidu
oige – lõtv, loid, leige (nt vesi)
oigukas, oiguline – tujukas, kapriislik
oik – tuju, kapriis
oire – eeltundemärk, sümtoom
oistma – (midagi) kergelt sulama panema, kostutama
oit – veelomp
oivatsema – tubli, väljapaistev olema
olbus – tähelepanu, vaatlus, observatsioon
olm – tõsiasi, fakt
olvang – tähelepanu, vaatlus
omatus – mitteomane
ombama – kahtlustama, kahtlustatavaks pidama
omus – oma olek, endale kuuluvus
onar – haiglane
oni – sügav koht meres
oodis – eine, oode; oodus
oskur – asjatundja, ekspert
ostis – ostetud asi, kaup

P
paarama – määrima, rüvetama
padur – soine koht, uhtmaa
page – jõude, vaba, tööta
pagin – vahk, äkiline hoog
pahatuma – hääkskiitu mitte leidma
pahuti – kondensaator
paikur – paikus, kohal asuv, paigal püsiv elanik
painak – väike kummardus
paindlane – isik, kes tihti oma põhimõtteid ja veendumusi muudab, oportunist
pamitama - “teise ilma saatma”, kõrvaldama (= tapma)
pamur – sünge, tume, pilves (ilm)
paratu – mittesobiv
pattama – (kedagi milleski) süüks panema (kellelegi midagi)
peang – pidamine
pees – soe, soojus
pees – peit, redu
peeslema – end soojendama
peirima – läbi elama, tunda saama, kogema
peksima – ennast ära peksma (millegi vastu)
peletu – kartmatu
pelt – lumekübe
penama – pääle ajama
pendima – mädanema hakkama, pehkima, repetuma
piga – peaaegu
pihkar – piparkook [Kivirähki “Pagari pihkar” kõlaks päris hästi]
piibama – last jalal kiigutama
piikima – (sisse) soolama
piimur – meier
piirsus – (tähtaja) kindlapiirilisus, määratus
piisima – salamahti vahtima, luurama
pikkigus – pikaeasus
pillar – pillaja
pillima – täitma
pitserärama – pitserit ära võtma
pohm – pahatuju, pahurus
pojak – võõraspoeg
pojam – pojapoeg
pojand – võõraspoeg, kasupoeg, adopteeritud poeg
pojim – pojapojapoeg
pooleldasa – enda poolt
pork – malk, kepp
pragi – praht, rämps
puhutama – paisutama
puigas – naljahammas
puikama – süüd teise peale ajama
pujatama – end sisse poetama
puljama – tõstma, punnima, uppima, midagi nagu suure rutu ning vaevaga tegema
pulmama – agaralt midagi toimetama
purama – tülitsema, lärmitsema
purgima – tühjendama, tühjaks laadima
puudama – (kedagi, midagi) puudu, vaja leidma, igatsema, ilma olema
puudum – puudus, viga, defekt
põguretk – põgenemisretk
põigas – kõrvaltee
põkats – puhver
põldur – põllumees, põllu-, maaviljur, põldnik
põri – põrumise tagajärjel tekkinud pragu
põtk – parajalt sügav koht meres, kus kalu püütakse, kuhu võrgud sisse pannakse
põuk – jäme pesu
põõkima – väsinult, raskusega võideldes käima (nt kui tee on halb)
päevama – (midagi) kuupäeva märkima (kirjal), dateerima
päevima – päeva mööda saatma
päevkond – ööpäev
pägu – peaaegu
pälk – põuavälk; jahukaste
pälvis – töötasu
päsmas – kimp, salk
päss – raske seisund
pääks – suur tihe männimets
päänima – pääle käima, pääletikkuvalt nõudma
pöius – sokk, poolsukk
pöngitama – tugedega varustama, et miski püsti, lahti või kinni seisaks
pühur – pühak
püretama – rüvetama, teotama, roojastama
püstima – võima, jaksama
püüs – püüdmisvahend

A-K: Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik (August Voldemar Kõrv, 1939)

A
aadend – paleus, ideaal
aatelu – ideoloogia
abama – taotlema
abu – pihakoht
agrane – segane
ahav – läbipuhuv kõle kevadine tuul
ahin – ägedus, rutt, kiir
ahtlik – ahtapoolne, kitsavõitu
ahu – koht, kust mets on maha raiutud
ahupää – sagripää
ajetama – taga kihutama
alakulune – nukker, melanhoolne, rõhutud meeleolus
aluvanemad – vanaisa ja vanaema
ametlema – ametit pidama
andepäev – antud, märgitud kuupäev, daatum
annak – päranduseks antav raha, vara
annang – (ühekordne) andmine; antav hulk, määr
arastlema – aravõitu olema
armama – (kedagi) armu andma, amnesteerima
arvatus – hääksarvamine, äranägemine
auer – uduaur

E
easus – ealine olek
ebaelvus – mitte-ühesugusus, mitte-ühevõrdsus, ebavõrdsus
ebastama – (midagi) võltsima
edis – ettemakstud raha, kautsjon
eduma – edasi liikuma, edasi jõudma, avansseeruma
eede – ettepanek
een – sisseastumine, sisseminek
eerdama – teatama, teisile kaebama, ilmutama, avaldama, teatama (midagi, mis hingel pakitseb)
eestama – esindamine, representeerimine
eetma – ette panema
eetsi – edasipidi (liikudes)
ehakas – kerglane, mittetõsine, maldamatu, mõtlemata, kavatsemata
ehtlik – end ehtida armastav
eland – kirikuametiga seotud tulud
elbuma – uuesti elustuma
elutama – elu andma, elusolenditega asustama
elv – ühesuurune, ühesugune, võrdne
emak – võõrasema
emam – vanaema
emask – adopteeritud ema
emim – vanavanaema
ennatama – tasakaalu kaotama, segaseks, ägedaks minema, liiga kiirustama
eranik – eraisik
erinik – eriteadlane, spetsialist
eriskummik – kummaline, veider isik [inimene, kes on kummik, kipub olema veider]
eritelu – osadeks lahutamine, analüüs
erivus – erinevus, diferents
ermistama – ära märkima, väljapaistvaks tegema, (teiste seast) esile tõstma
erum – pension
erutis – erutusvahend
estma – takistama
ettama – ette kujutama, kujutlema

H
haan – kraan
hagrima – varastatud vara ostma
haibakas – hõredaviljaline koht põllul
hait – kahju, viga
haletama – kurb olema, leinama
halgas – kergesti lõhkev, murduv
haraspidi – pahupidi, vastupidi
harev – hõre
harpama – pika sammuga astuma või hüppama
heistlema – tülitsema, vaidlema
heitima – kohkuma, hirmuma, segaseks minema
helahtama – üks kord heliseda laskma
helk – terav, läbitungiv (hääl)
hembe – hell, mahe; meeldiv, armas
hemmutlema – hellitama
hepp – kerge, elav, erk
heppima – vallatlema, rõõmsasti hullama
hergistuma – tundeliseks, tundehellaks muutuma
heris – kelm, vigurvänt
hiib – peenekshõõrutu; vaht, pärm
hilistama – (kedagi või midagi) hiljaks jätma
hiljuma – aegamööda edasi liikuma; ka hilistuma
himme – tuhm, kahvatu, matt (valgus, helk)
hingats – laugas, mis kunagi kinni ei külmu
hirsik – palgimets
hommama – toimetama, toime panema, toimepanemiseks vaeva nägema, toime panna kavatsema, nõutama
hong – vana, suur mänd
hoon – halb, vilets, lahja
hoovist(e)lema – amelemine, meeldida püüdmine, lipitsema, kurameerima
huba – kobe; kerge-lõbus
hubin – praksumine, mühin (tule põlemisel)
huiluma – huljama, hiilima, edasi-tagasi käima
huisk – kergats, tuisupää
huisku – mõtlemata, hoolimata
hund – toredus, suurepärasus
huntsutama – segi, sassi, korratusse ajama
hurmeline – tumepunane
huum – kuma, kumin; tume valu
hõder – õrn
hõir – võidurõõm, triumf
hõõlas – rida; kiht
härm – mure
härsima – mitte rahu andma, ärritama, väsitama
härtu – südamest armas, kallis, pai(ke)
häste – väljakutse, provokatsioon
hästitama – parastama
hüvistu – varade kogu, aktiva
hüüs – vara, rikkus

I
ibe – valge, viljakandmatu liivamaa
igama – vananema, ajast ja arust minema; midagi omandama kauaaegse vahetpidamatu tarvitamise või valduse tagajärjel
igar – aega nõudev, aeglane
igrine – igavene, põline
ihmama – hõõrumise teel siluma ja välja venitama
iibama – juurde võtma (suuruselt), kasvama, nähtavamaks muutuma
iinima – ainiti, üksisilmi, uurivalt vaatama
iiral – ärevil, elevil; ripakil, rippuvalt; himutsevalt erk, ere
iletama – vastik, jälk olema
ilnis – salakavalalt tige, perfiidne
imandama – järeldama
inestama – inetuks tegema
irema – irevil ehk lahti olema
irstas – liiderlik, roppu elu elav
irvand – (halvustavalt) irvitaja, pilkaja
irvkuju – karikatuur
isak – võõrasisa
isask – adopteeritud isa
isek – enesearmastaja, isekas isik, egoist
istuk – istuasend

J
jahm – ehmatus, üllatus, võpatus
jalgama – jala käima
jallidus – armukadedus
jaunidus – suursugusus, õilsus
jaunama – sekeldama, jändama
juhama – viltu käima (vankri kohta)
juhislik – normatiivne
juhutama – juhtuma panemine, tekitama
julu – laisk, loid
julusi – tormjulgelt
jutund – jututaoline kirjutis
juuvima – hääks kiitma
jõlbe – jõhker, häbematu, hoolimatu, insolentne
jõnk – kohmakalt kuri, jäme, mõistmatu, räpakas, hoolimatu
jõõrastama – viltu kiskuma, kallutama (sõidukit pöördel)
jämuti – jämeduse poolest
järe – suur, paks, jäme
jätang – järelejäetu
jäälilik – järeleandlik
jülhe – suurepäraselt, uhkelt metsik, sünge, õudne (mets, maastik, loodus, orelimäng)

K
kaarev – kaaretaoline, lookjas, kõver
kaastama – kaasas olema, saatma
kaasuline – kaaslane, saatja, saatkondlane (pulmas)
kaasutama – kaasa tõmbama
kaatma – korda saatma, enamasti midagi halba
kaavik – täistopitud loom
kaavitama – kaasa aitama, kaasa mõjuma
kabe – ahtake, sale; puhas, kena
kabu – neiu, tüdruk, naisterahvas; kohitsetud loom
kada – näru, kaltsukogu; korratult ja sasis rõivais olev inimene
kadal – vilets, armetu
kahak – kaklus
kahkuma – pisut külmetuma
kahm – kärmus, väledus, osavus
kahurdama – kahurit laskma, kanoniseerima
kaljuma – valjusti häälitsema, karjuma, hirnuma
kalu – koli, tühine kraam
kalvetuma – kahvatuma
kamming – soeng
kamu – jõud, tüsedus, lihavus
kanelik – kodujänes, küülik
kannang – (põllu-, maa-)saak, toodang
kaostama – (midagi kelleltki) tegema nii, et keegi millestki ilma jääks, midagi kelleltki ära võtma
kartsas – redel; varbe
kasa – väärtus, auväärsus; hunnik, lasu, virn
kasama – (kedagi millegagi) austama, millegi vääriliseks pidama, millestki lugu pidama
kasm – kuristik, sügavik
kasulus – kasulik olek, paremus
kats – proov
katsutama – katsuma (teadmisi), eksamineerima
kavak – invaliid
kave – mõte, nõu, otsus
kavene – tahtlik, meelega tehtud
kavik – šabloon
keevesk – keevaline inimene
kehk – täispuhutud, upsakas, ülbe isik
kehvuma – kehvaks, vaeseks jääma, proletariseeruma
kein – abinõu, vahend
kelmama – (kedagi) kellelegi kelmust tegema, kedagi petma
kelmlas – kelmikas
kergeldama – kergemeelne, kerglane olema, kergatsit mängima
kerjak – kerjaja
kevatama – kevadet üle elama, veetma
kidelema – haiglema, haiglane olema
kihm – paha iha, himu
kiidik – kiidus, kiidukukk
kiindlik – hõlpsasti, kergesti kiinduv
kiiras – püsimatu, rutakas, ennatlik
kindima – veenma
kingama – kingaga varustama, kingi jalga panema
kinne – veene, veendumus
kinnik – kinnisvara, liikumatu varandus, immobiil
kires – kirju loom
kitsustik – kitsas mäekuru
kiuk – äge viha, vimm
kivik – koht, kus palju keskmise suurusega kive
kivitis – (kividega) sillutis
kober – segane paks vaht
kodulane – omamaalane, kodumaalane
kogem – kavatsus
kogunane – kogu, terve, totaalne
kohe – kohtamine, kokkusaamine, randevuu
kojus – vaimulaadiline ilmutis, kummitis
kokkuma – kokku juhtuma, langema, sattuma
koller – (näo) kuju, jume
kolmeli – kolmekordselt
kome – tume, kumisev (hääl)
koolesklema – minestusse langema
koomits – väike onn, kuur (nt kanade tarvis)
kooslik – keerukas, komplitseeritud
koplama – kätega katsuma, kompama, kobama
korm – toidu tagavara, moon
kostak – ühekordne koste, oraakli avaldus
kulst – nõidus
kumikas – kumisev, kõmav hoop, laks, lops, löök
kummama – kokku kuhjama
kurjuma – kurjaks minema
kuundlema – päält kuulama
kõlastama – suurustama
kõld – õhuke nahk, kile
kõnund – majapidamine
kõnundus – majandus
kõrnistama – vürtsitama, vürtsiseks tegema
kõrvama – kõrvale seadma
kõrvuma – kõrvu olema või seaduma
kõupama – ära ostma altkäemaksuga
kõõts – kängujäänud, atrofeerunud laps, suure pää ning kõhuga, aga nõrkade käte ning jalgadega
käbras – tugev, äge, keevaline
käppama – (kedagi, midagi) käega võtma, puudutama, kompama, haarama; varastama
käskustama – käskima
kättamine – kätteandmine
kättuma – kätte anduma [ei ole vist x-rated]
kääl – vallatu, üleannetu, sõnakuulmatu, kerglane olend
köber – kühmuke
kööper – sahkerdaja, hangeldaja, parisnik
külguma – (millelegi) küljes kinni rippuma, adhereerima
küntis – jäik, tööks paindumatu
küseldav – paljuküsitud (kaup)
küsilik – küsimishimuline
küsind – intervjuu
kütang – ühekordne kütmine, kütmisjuht; niipalju kui üheks kütmiseks vaja läheb
küüsik – küüntega varustatud olend

Feodor / Fjodor Dostojevski – Kuritöö ja karistus IV (1929/1987)

Peaks üle vaatama ka Aaviku ja Paiveli tõlgitud "Roim ja karistuse" katkendid (sarjas "Hirmu ja õuduse jutud" XXIII), ent pole õnnestunud seda trükist kätte saada.

Viited "Kuritöö ja karistuse" teistele osadele esimeses postituses.

::::::::::::::::

III
"Siiski, ta polnud kogu oma haiguse aeg mitte päris meelemärkuseta: see oli palavikuline seisukord, ühes jampsimise ja poolteadvusega." (a147) - "Siiski, ta polnud kogu oma haiguse aeg mitte päris teadvuseta: see oli palavikuseisund ühes sonimise ja poolteadvusega." (b113)

"/-/; ähvardavad teda, räägivad isekeskis milleski kokku, naeravad ja osutavad teda." (a147) - "/-/; teda ähvrardatakse, räägitakse isekeskis milleski kokku, naerdakse ja osatatakse." (b113)

"Kuid selle - selle unustas ta täiesti; /-/: et ta midagi unustanud, /-/, väljakannatamatusse hirmu." (a147) - "Kuid selle unustas ta täiesti; /-/: et tal on midagi meelest läinud, /-/, väljakannatamatu hirmu küüsi." (b113)

"See sündis hommikul kell kümme. Sel tunnil, selge ilmaga, liikus päike alati pika heleda vöödina /-/" (a147) - "See juhtus hommikul kell kümme. Oli selge ilm ja päike liikus nagu alati pika heleda vöödina /-/" (b113)

"/-/, välimuse poolest mingisugune artelnik." (a148) - "/-/, välimuse poolest mingisugune kontoriametnik." (b113)

"Ennäe merekajutit, /-/, aga hüütakse ka korteriks! Sina aga, vennas, ärkasid üles?" (a148) - "Ennäe laevakajutit, /-/, aga nimetatakse ka korteriks! Ah sina, sõber, ärkasid üles?" (b114)

"/-/, nagu mind kõik ülendavad, /-/" (a148) - "/-/, nagu mind kõik kutsuvad, /-/" (b114)

"Olge heaks, istuge siia toolile; /-/" (a148) - "Olge head, võtke siis istet." (b114)

"/-/ - kuidagi on ta pähe löönud või..." (a149) - "/-/ - olevat kuidagi pähe löönud või..." (b114)

"/-/ - ehk seletaksite oma vajaduse?" (a149) - "/-/ "ehk seletaksite, mis asi teil on?" (b114)

"/-/, ja sellega seletasime meie asja ära." (a149) - "/-/, kellele me seletasime asja ära." (b114)

"/-/, et see oli tunaeile, eks." (a149) - "/-/, et see oli tunaeile." (b114)

"/-/, juba mitu korda kuulnud, /-/" (a149) - "/-/, juba korduvalt kuulnud, /-/" (b115)

"/-/ teie ema palvel endisel kombel selle kohta sõna saanud." (a149) - "/-/ teie ema palvel niisugusel kombel selle kohta sõna saanud." (b115)

"Kuidas siis mitte arusaamises?" (a149) - "Kuidas siis mitte aru juures." (b115)

"Mis minu arvamust nüüd." (a150) - "Mis minul arvata nüüd." (b115)

"Raamat, see siin." (a150) - "Raamat on siin." (b115)

"/-/; läigita talle, Raskolnikov, /-/" (a150) - "/-/; viska allkiri alla, Raskolnikov, /-/" (b115)

"Rahustuge, olge head, seda teeb ta jällegi niisama... Siiski, temaga sünnib see ka ilmsi..." (a150) - "Rahustuge, olge head, seda teeb ta niisama... jällegi sonib. Muide, temaga sünnib see ka ilmsi." (b115)

"Aga ma võiksin ka teine kord." (a150) - "Ma võiksin ka teine kord tulla." (b115)

"Aga kas nüüd süüa tahad, vennas?" (a151) - "Kas nüüd süüa tahad?" (b116)

""Kartulitega ja riisitanguga?" "Kartuli ja tanguga."" (a151) - "Kartulitega ja riisiga?" "Kartuli ja riisiga."" (b116)

"Vinna suppi ja anna ka teed." (a151) - "Too supp siis ja anna ka teed." (b116)

"/-/, et silmapilk tuleb ka tee." (a151) - "/-/, et kohe toob ka tee." (b116)

"Raskolnikov vahtis metsikult ja tungivalt." (a151) - "Raskolnikov vahtis ikka metsiku pilguga ja tungivalt." (b116)

"Villi ruttu teed, /-/. Ka õlleke on siin!" (a152) - "Too ruttu teed, /-/. Ka õlu on siin." (b116)

"Mina, vennas Rodja, söön nüüd iga päev siin nõnda lõunat, /-/, kõigest hingest mind austab." (a152) - "Mina, sõber Rodja, söön nüüd iga päev siin teie pool lõunat, /-/. Ta austab mind kõigest hingest." (b117)

"Nastenka, õlut tahad?" (a152) - "Nastenka, kas sa õlut tahad?" (b117)

"Silmapilk toimetas Rasumihin kõik, /-/" (a152) - "Silmapilk toimetas Razumihhin kõik, mis vaja: /-/" (b117)

"/-/, kuna ta jällegi vahet pidamata ja iseäranis hoolega lusika peale puhus, /-/" (a152) - "/-/, kusjuures ise jällegi vahetpidamata ja eriti hoolega lusika peale puhus, /-/" (b117)

"Raskolnikov vaikis ega pannud vastu, /-/" (a152) - "Raskolnikov vaikis ega tõrkunud vastu, /-/" (b117)

"/-/ ja kurnates omale teed "läbi suhkru" suhu." (a153) - "/-/ ja rüübates teed "läbi suhkru" suhu." (b117)

"Vaata, Rodja, sinu selja taga sündis siin terve lugu. Kui sa minu juurest tol korral nii võrukaelselt putku pistsid /-/" (a153) - "Vaata, Rodja, sinu seljataga leidis siin aset terve romaan. Kui sa tol korral minu juurest nagu võrukael putku pistsid /-/" (b117)

"Küll mina käisin ja käisin, küsisin ja küsisin." (a153) - "Küll käisin ja käisin, küsisin ja küsisin." (b118)

"/-/; siiski, ma polnud teda kunagi mäletanud, sest ma polnud teda kunagi teadnud." (a153) - "/-/; ah jaa, mitte unustanud, sest ma polnud teda kunagi teadnudki." (b118)

"/-/ - kuidas mõnikord kõlas võib eksida!" (a153) - "/-/ - kuidas mõnikord nimega võib eksida!" (b118)

"Noh, kes kõike jõuab jutustada." (a153) - "Noh, kes kõike jõuab ära rääkida." (b118)

"/-/; kõigega, va vennas, kõigiga, tean kõik; /-/, siinse kontori kirjatoimetajaga, /-/" (a153-154) - "/-/; kõigega, va vennas, tean kõik; /-/, siinse politseijaoskonna asjaajajaga, /-/" (b118)

"Ah sind peni küll!" (a154) - "Ah sind, kutsikat, küll!" (b118)

"/-/, kui naeru oli jätnud." (a154) - "/-/, kui oli naermise lõpetanud." (b118)

"Nii siis, veli, et mitte tühja rääkida: /-/" (a154) - "Niisiis, et mitte tühja rääkida: /-/" (b118)

"Mina, va vennas, ei uskunud kuidagi, et tema oleks niisugune... kenake... aa?" (a154) - "Mina, kulla sõber, poleks kuidagi uskunud, et tema on niisugune... amüsantne.... aah?" (b118)

"Raskolnikov vaikis, ehk ta küll üürikesekski ei saanud oma ärevat pilku temast lahti kiskuda, /-/" (a154) - "Raskolnikov vaikis, ehk ta küll viivukski ei saanud oma ärevat pilku Razumihhinist lahti kiskuda, /-/" (b118)

"/-/, kellele see kõnelus nähtavasti ütlemata õndsust valmistas." (a154) - "/-/, kes kogu selle kõneluse ajal oli mingisuguses äraseletamatus õnnejoovastuses." (b118)

"Temaga poleks pidanud mitte nõnda." (a154) - "Temaga poleks pidanud mitte nõnda toimima." (b119)

"/-/, et see on õrn keeleke /-/" (a155) - "/-/, et see asi on nagu mõni õrn pillikeel /-/" (b119)

"Sootuks, sootuks üllatav iseloom! Mina, va vennas, kaotan osalt pea, tõepoolest..." (a155) - "Täitsa, täitsa üllatav iseloom! Mina kaotan osalt pea, tõepoolest..." (b119)

"/-/, ainult tema, nähes, et sina pole enam üliõpilane ja oled ilma tundide ja riieteta ja mõtteta on temal sinuga pärast preili surma kui sugulasega ümber käia, ehmus ära: kuna aga sina omalt poolt nina nurka pistsid ja mida endist enam alal ei hoidnud, /-/" (a155) - "/-/, ainult et tema ehmatas ära, nähes, et sina pole enam üliõpilane ja et sul pole enam tunde ega ülikonda, ja et temal pole mõtet sinuga pärast preili surma kui sugulasega ümber käia; kuna aga sina omamoodi peitu pugesid ja millelegi endist viisi enam kaasa ei löönud, /-/" (b119)

"Seda tegin alatuse tõttu... Ema palub ise minult peaaegu armuandeid... /-/" (a155) - "Seda rääkisin rumalast peast... Ema ise on sellises olukorras, et palub peaaegu armuande... /-/" (b119)

"Seda tegid sina mõistlikult." (a155) - "Seda tegid sa arukalt." (b119)

"Mis sa enesest nihutad? Mina, va vennas, tunnen kõik su kooruvahed viimase peensuseni, /-/, mina aga räägin armastuses... Nii see on: aus ja tundlik inimene puistab oma südant, kuid asjalik inimene kuulab ja sööb, pärast aga sööb ära. Nõnda andiski ta selle vekslikese maksu ettekäändel Tšebarovile ja see nõudis kohe vormiliselt, ei kõhelnud." (a156) - "Mis sa niheled? Mina, va vennas, tunnen nüüd sind läbi-lõhki, /-/, mina aga räägin armastuse tõttu... Nii see on: aus ja tundeline inimene puistab oma südant, asjalik inimene aga sööb ja kuulab ja pärast pistab nahka. Nõnda andiski ta selle veksli maksu ettekäändel Tšebarovile, kes kohe kõhklematult asjale seadusliku käigu andis." (b120)

"/-/, ka voolu lasta, kuid seks ajaks tekkis meil Pašenkaga kokkukõla, /-/" (a156) - "/-/, ka veidi ärritada, kuid selleks ajaks hakkas meil Pašenkaga klappima, /-/" (b120)

"Mina, va vennas, hakkasin sinu eest käemeheks, kas kuuled?" (a156) - "Mina seisin sinu eest, kas kuuled?" (b120)

"/-/ ning siin on mul au teda sulle esitada - /-/" (a156) - "/-/ ning siin on mul au seda sulle üle anda - /-/" (b120)

"/-/ ja sõna lausumata pöördus ta siis seina poole." (a156) - "/-/ ja pöördus siis sõna lausumata näoga seina poole." (b120)

"Mina, ja mõnikord sattusid hullustussegi, iseäranis kui ma Samjotovi siia tõin." (a157) - "Mina jah, ja mõnikord sattusid sa hullustusehoogu, eriti kui ma Zametovi siia tõin." (b120)

"Miks sa ärevusse satud?" (a157) - "Miks sa ärritud?" (b120)

"Tubli poiss teine, vennas, imeline.../-/" (a157) - "Tubli poiss teine, väga tore..." (b120)

"Ehee! Millest jampsisid? Teadagi, millest jampsitakse... Noh, vennas, nüüd ei või enam aega raisata, tööle." (a157) - "Ohoo! Millest? Teadagi, millest sonitakse... Noh, sõber, nüüd ei või enam aega raisata, tuleb tööle hakata." (b121)

"Kardad sa mõne saladuse tõttu või?" (a157) - "Kas sul on mingi saladus või, mille pärast kardad?" (b121)

"Ja peale selle tundsite oma soki vastu väga suurt huvi, väga! Kaebasite: andke aga sokk siia ja muud midagi." (a157) - "Ja peale selle tundsid oma soki vastu väga suurt huvi, isegi väga! Kaebasid: andke sokk siia ja muud midagi." (b121)

"Ja veel palusite pükstele narmaid ning kui pisarlikult!" (a157) - "Ja veel palusid pükstele narmaid ning kui härdalt!" (b121)

"/-/, ehk küll selletagi peaks ta juba ammu siin olema, /-/" (a158) - "/-/, ehkki ta ilma teatamatagi peaks juba ammu siin olema, /-/" (b121)

"Teie aga, Nastjake, käige minu äraolekul sagedamini vaatamas, joogi või millegi muu pärast, mis võidaks soovida." (a158) - "Teie, Nastjake, käige minu äraolekul teda sagedamini vaatamas, joogi või millegi muu pärast, mille järgi võib soov tulla..." (b121)

"/-/, kuid ei läbenud ja jooksis ise ka alla." (b158) - "/-/, kuid jooksis läbematult kohe ka ise alla." (b121)

"/-/, et ta on Rasumihinist päris ära tehtud kohe." (a158) - "/-/, et ta on Razumihhinist lausa võlutud." (b121)

"/-/, millest Rasumihin oli rääkinud." (a159) - "/-/, millest Razumihhin just nüüdsama oli rääkinud." (b122)

"/-/: siis nõuti mind!" (a159) - "/-/: mind nõuti tookord!" (b122)

"Vältab ikka jampsimine või on see tõepoolest?" (a159) - "Kas kestab sonimine ikka edasi või on see tõepoolest nii?" (b122)

"Ta võttis pudeli, /-/ ja jõi selle suure isuga loginal ära, /-/" (a159) - "Raskolnikov võttis pudeli, /-/ ja jõi selle nautides kulinal ära, /-/" (b122)

"Mõtted, mis täninigi haiged ja sidemeta, läksid tal ikka enam ja enam segi, ja varsti valdas teda kerge ja mõnus uni. Mõnuga otsis pea tal padjal parajat paika, /-/, ohkas tasakesti ja langes sügavasse, raskesse, tervendavasse unne." (a160) - "Mõtted, mis olid selletagi haiglased ja seoseta, läksid tal üha enam segi, ja varsti vajus talle peale kerge ja magus uni. Mõnuga otsis ta peale padjal parajat paika, /-/, ohkas tasakesi ja langes sügavasse, raskesse ja kosutavasse unne." (b122-123)

"/-/, kes ukse pärani lahti lükkas ja lävel seisatus, /-/" (a160) - "/-/, kes oli ukse pärani lahti lükanud ja lävel seisatas, /-/" (b123)

"Nastasja, too kimp siia!" (a160) - "Nastasja, too komps siia!" (b123)

"Tublisti magasid, vennas: /-/" (a160) - "Rängasti magasid, vennas: /-/" (b123)

"/-/: paar korda käisin vaatamas, aga sina magasid." (a160) - "/-/: paar korda käisin vaatamas, sina magasid." (b123)

"/-/: pole kodus, muud midagi." (a160) - "/-/: öeldi, et pole kodus." (b123)

"Ka oma asjus käisin. Täna kolisin ju uude korterisse, kolisin päriselt, koos onuga." (a160) - "Ka oma asju käisin ajamas. Täna kolisin onuga ju uude korterisse, kolisin päriselt." (b123)

"Kuid, kurat võtku, nüüd asja juurde!" (a160) - "Aga nüüd, kurat võtku, asja juurde!" (b123)

"Aga kuidas sa end, vennas, tunned?" (a160) - "Kuidas sa end tunned?" (b123)

"Olen terve, mitte haige..." (a160) - "Olen terve, ma ei ole haige..." (b123)

"Ütlesin ju, ootasin kolm tundi." (a160) - "Ütlesin ju, et juba kolm tundi ootan." (b123)

" - Hm, ütles see, - unustasin ära. Mulle näiski ennist, et sa pole veel täies arus... Uni on nüüd parandanud... Õige hoopis teine vaade. Tubli poiss! Noh, kuid asja juurde! Küll tuleb varsti meelde. Vaata siia, armas inimene." (a161) - ""Hm!" ühmas see. "Unustasid ära! Mulle näiski ennist, et sa pole veel täie aru juures... Uni on nüüd sulle hästi mõjunud... Jah, hoopis teine nägu peas. Tubli! Noh, aga nüüd asja juurde! Küll tuleb varsti meelde. Vaata siia, kulla mees." (b123)

"Ta hakkas kimpu lahti võtma, /-/" - "Ta hakkas kompsu lahti harutama, /-/" (b123)

"See, /-/, oli mul eriti südamel. Sest sinust peab ju inimese tegema." (a161) - "See asi, /-/, oli mul väga südamel. Sinust peab ju inimese tegema." (b123)

"/-/ hakkas ta kimbust kaunis kena, kuid ühes sellega ka väga harilikku ja odavat mütsi välja võttes." (a161) - "/-/ alustas ta üsna kena, kuid samas ka väga tavalist ja odavat mütsi välja võttes." (b124)

"Luba pähe katsuda." (a161) - "Luba pähe proovida." (b124)

"/-/, lausus Raskolnikov põlglikult teda eemale tõrjudes." (a161) - "/-/ lausus Raskolnikov pahaselt teda endast eemale tõrjudes." (b124)

"/-/; ja ma ei saa kogu öö magada, sest ma ostsin ju mõõduta, umbes." (a161) - "/-/; ja ma ei saa kogu öö sõba silmale, sest ma ostsin ju huupi, ilma mõõduta." (b124)

"/-/ hüüdis ta pühalikult peale mõõtmist, /-/" (a161) - "/-/ hüüdis ta võidurõõmsalt, kui oli Raskolnikovi peal mõõtnud." (b124)

"/-/, see on ülikonnas esimene asi, /-/" (a161) - "/-/, on riietuses esmatähtis, /-/" (b124)

"/-/ või see kullasepa asjake?" (a162) - "/-/, teine aga see briljant." (b124)

"Nastjake?" (a162) - "Nastjake, mis sina arvad?" (b124)

"Hoiatan, - pükste peale olen uhke!" (a162) - "Juhin tähelepanu - pükste peale olen uhke!" (b124)

"/-/ - ei ainust augukest ega laigukest, vaid alles päris asjakesed teised, /-/" (a162) - "Ei ühtki auku ega plekki, käivad teised päris asja eest, /-/" (b124)

"/-/... seda enam, et seks ajaks lagunevad need isegi ära, kui mitte suurenevast toredusest, siis sisemiste korratuste tõttu." (a162) - "/-/... seda enam, et seks ajaks lagunevad need isegi ära, kas läheb luksus liiale või siseasjad nässu." (b124)

"Sinu arvates - kuipalju?" (a162) - "Palju pakud?" (b124)

"/-/, aga kaks kuud täidavad oma kohust nad ikkagi, /-/" (a162) - "/-/, aga oma kaks kuud käivad nad küll, /-/" (b125)

"Hästi?" (a163) - "Eks ole õnnestunud ost?" (b125)

"/-/ ja ta tõmbas taskust Raskolnikovi vana, kõva, kuivanud mudaga kaetud aukliku saapa, /-/" (a163) - "Ta tõmbas taskust Raskolnikovi vana kulunud saapa, mis oli kuivanud poriga kaetud." (b125)

"/-/, oled sa nüüd kogu oma ülikonna poolest jalule seatud, /-/" (a163) - "/-/, oled sa nüüd kogu oma riietuse poolest jälle üles mukitud." (b125)

"Jäta see! Ei taha!" (a163) - "Jäta olla! Ma ei taha!" (b125)

"/-/, kes oli vastikusega kuulanud Rasumihini pingutatud mänglevat kõnelust riiete ostmisest." (a163) - "/-/, kes oli vastikustundega kuulanud Razumihhini pingutatud ettekannet rõivaste ostmisest..." (b125)

"Vennas, see pole võimalik; /-/" (a163) - "Kullakene, see pole võimalik; /-/" (b125)

"See langes peatsile ega lausunud minutit kaks sõnagi." (a164) - "Raskolnikov langetas pea padjale ega lausunud tükil ajal sõnagi." (b125)

"/-/ lausus Raskolnikov pärast kestvat ja tusast mõtlemist." (a164) - "/-/ sõnas Raskolnikov pärast tükk aega kestnud tusast mõtlemist." (b126)

"Uks avanes ja sisse astus pikk ning tüse mees, /-/" (a164) - "Siis avanes uks ja sisse astus pikk tüse mees, /-/" (b126)

IV
"Sossimov oli pikk ja paks mees, pondunud värvita-kahvutu ja puhtaks aetud näoga, valgete, lahedate juustega, prillid ees ja suur kalliskividega kuldsõrmus rasvast paistetanud sõrmes." (a164) - "Zossimov oli pikk ja paks mees, tursunud, värvitu, kahvatu ja puhtaks raseeritud näoga, valgete sirgete juustega, prillid ees ja suur kuldsõrmus tüsedusest pundunud sõrmes." (b126)

"Seljas oli tal lai, tore, kerge palitu, /-/, uurikett tüse." (a164) - "Seljas oli tal lai elegantne kerge mantel, /-/, uurikett massiivne." (b126)

"/-/, kuid ühes sellega ka õpitult ladusad; siiski avaldus iga silmapilk halvasti varjatud nõudlus. Kes teda tundsid, pidasid teda ebalahkeks, kuid arvasid, et ta oma asja tunneb." (a164) - "/-/, kuid samal ajal ka kätteõpitult sundimatud; siiski avaldus kõiges halvasti varjatud nõudlikkus. "Kes teda tundsid, pidasid tema iseloomu raskepäraseks, kuid arvasid, et ta oma tööd tunneb." (b126)

“Mina, vennas, käisin kaks korda sinu pool...” (a164) - “Käisin kaks korda sinu pool...” (b126)

“Näen, näen; /-/” (a164) - “Jah, ma näen; /-/” (b126)

“/-/ rääkis Raskolnikov kindlalt ja ärritatult, /-/” (a165) - “/-/ ütles Raskolnikov jonnakalt ja ärritunult, /-/” (b126)

“/-/ vaata, et sa ei unusta, lubasid.” (a165) - “Vaata, et sa ei unusta, lubasid ju tulla.” (b127)

“Hiljem ehk. Mis sa oled seal korraldanud?” (a165) - “Pärastpoole ehk tulen. Mida sa lauale paned?” (b127)

“Ei midagi: tee, viin, heeringas. Antakse pirukat: omad tulevad kokku.” (a165) - “Ei miskit erilist: teed viina, heeringat. Pakutakse ka pirukat: omaksed tulevad kokku.” (b127)

“Kogu oma elu kulutas maakonna postmeistrina...” (a166) - “Pidas kogu oma elu maakonna postkontori ülema ametit...” (b127)

"Väga kaugelt kuidagi; aga miks sa kulmu kortsutad? Et te kord sõimlema läksite, siis võib-olla sa ei tule?" (a166) - "Väga kaugelt muidugi; miks sa kulmu kortsu tõmbad? Et te kord omavahel tülli läksite, siis võib-olla sa ei tulegi?" (b127)

"Ah mis, sülgan tema peale..." (a166) - "Ah mis, sellele löön käega..." (b127)

"Ja kõige parem." (a166) - "Ja ongi kõige õigem." (b127)

"Samjotov on imeline inimene!" (a166) - "Zametov on väga tore inimene!" (b128)

"/-/, sülgan selle peale!" (a166) - "/-/, tühi temaga!" (b128)

"Aga kui otseteed ja kõigest küljest vaadelda, leidub siis palju häid inimesi? Olen kindel, et minu eest siis kõige sisikonnaga kokku ainult üks küps sibul antakse ja sedagi ainult, kui sind pealekauba lasta!..." (a166-167) - "Kui igast küljest vaadata, palju siis neid häid inimesi leidub? Olen kindel, et minu eest siis kõige saba ja sarvedega kokku ainult üks küps sibul antakse ja sedagi vaid sinuga paaris..." (b128)

"/-/, sest teda peab lähendama, /-/" (a167) - "/-/, sest teda peab kaasa tõmbama, /-/" (b128)

"Ah teid edumõttelisi nüripäid, /-/" (a167) - "Oh teid edumeelseid juhmardeid, /-/" (b128)

"Asi on silmanähtavalt, silmanähtavalt selge! Meie lisame ainult auru." (a167) - "Asi on silmanähtavalt selge! Meie anname kiiremale tegutsemisele ainult hoogu juurde." (b128)

"Mis värvija see sul seal on?" (a167) - "Mis värvijast sa räägid?" (b128)

"Sellest tapmisest kuulsin ma juba enne sind /-/" (a167) - "Sellest tapmisest kuulsin ma juba varem /-/" (b128)

"Raskolnikov pöördus seina poole, /-/: kuipalju on tal lehekesi, missugused neil hambakesed ja mitu joonekest?" (a167-168) - "Raskolnikov pöördus jälle näoga seina poole, /-/: kui palju on tal lehti, missugused on neil täkked ja mitu joont." (b128-129)

"/-/ segas Sossimov mingisuguse iseäralise tusaga Nastasja lobisemist." (a168) - "/-/ lausus Zossimov mingisuguse iseäraliku meelepahaga Nastasja lobisemise vahele." (b129)

" - See pandi ka tapjate nimekirja! jätkas Rasumihin tuliselt." (a168) - ""See pandi ka tapja nimekirja!" jätkas Razumihhin õhinal." (b129)

"On mingisugused tõestused või?" (a168) - "Kas mingeid süütõendeid on?" (b129)

"Siiski, nimelt just tõestuste tõttu, kuid see tõestus pole ju tõestus, seda peabki alles tõestama!" (a168) - "Siiski, nimelt just süütõendite tõttu, kuid see pole veel süütõend, seda tuleb alles tõestada!" (b129)

"Kui rumal see kõik on, isegi võõrana hakkab jälk!" (a168) - "Kui totter see kõik oli, jälk on isegi mõelda minusugusel võõral inimesel!" (b129)

"Olgu, aga ometi kisume ta välja!" (a168) - "Olgu, aga küll me toome ta lagedale!" (b129)

"Sest siin pole kõige haavavam see, et nad valetavad, /-/" (a168) - "Tead, mis on siin kõige solvavam? Sellest pole midagi, et nad valetavad, /-/" (b129)

"Ei, vaid pahandav on see, /-/" (a168) - "Aga meelepaha teeb see, /-/" (b129)

"Mina austan Porfirit, kuid... Sest mis ajas nende arud segi?" (a168) - "Ma pean Porfirist lugu, kuid... Mis ajas kõigepealt nende arud segi?" (b129)

"Tunned sa asja lähedalt?" (a169) - "Tead sa seda lugu üksikasjalikumalt?" (b130)

"Ootan sinult värvija kohta." (a169) - "Ootan, et sa värvijast räägiksid." (b130)

"/-/: kaugemale paned, lähemalt võtad, /-/" (a170) - "/-/: on hoiul ja pärast hea võtta, /-/" (b130)

"Mikolai aga, ehk küll mitte joodik, kuid armastab rüübata, /-/" (a170) - "Mikolai pole küll joodik, aga armastab rüübata, /-/" (b130)

"Ja niipea kui ta pakikese kätte sai, /-/" (a170) - "Ja niipea kui ta raha kätte sai, /-/" (b130)

"Mina läksin nende juurde majasse ja hakkasin ettevaatlikult omapead kuulama, tasahilju, kikivarbail, /-/" (a170) - "Läksin nende majja ja hakkasin ettevaatlikult, tasahilju, omapead kuulama, /-/" (b131)

"Ja rääkis Mitrei: Mikolai on priiskama hakanud, /-/" (a170) - "Mitrei rääkis, et Mikolai on pummeldama kukkunud, /-/" (b131)

"Aga peale tema oli kõrtsis veel üks võõras inimene ja pingi peal magas teine, tutvuse poolest, ning kaks meie poissi." (a171) - "Peale tema oli kõrtsis ainult üks võõras mees, ja seegi magas pingi peal nagu tuttav, ning kaks meie poissi." (b131)

"Ja siin ei käinud?" (a171) - "Kas ta siin pole käinud?" (b131)

" - Aga kas oled kuulnud, räägin mina, et see ja see, samal õhtul ja samal tunnil, selle ja selle trepi peal sündis?" (a171) - ""Kas oled kuulnud," räägin mina, "mis samal õhtul samal kellaajal seal trepi peal toimus?"" (b131)

"/-/: kui pistab teine minu eest punuma, ja uulitsale, ja joostes, ja uulitsa nurga taha, /-/" (a171) - "/-/: kui pistis teine minu eest punuma, ja tänavale, ja joostes nurga taha, /-/" (b131)

"/-/ - ainult äkki tunaeile toovad Mikolai enda; tabati teine -i teevaldase juures võõrastemajas." (a171) - "/-/ - äkki tunaeile tõid Mikolai enda; ta tabati -a väravate juures võõrastemajas." (b131)

"Kuid siin - kes, kuidas, kui vana - kakskümmend kaks jne. jne." (a172) - "Siin muidugi küsiti: kes, kuidas, kui vana; tema vastu: "kakskümmend kaks" jne." (b132)

"Mõistagi, käisid, võib-olla inimesed, /-/" (a172) - "Mõistagi, et võib-olla mõned inimesed käisid, /-/" (b132)

"Aga kus jõid?" (a172) - "Kus sa jõid?" (b132)

"Sest et läksin siis väga hirmu täis." (a172) - "Hirm tuli naha vahele." (b132)

"/-/, mulle anti see õieti edasi." (a172) - "/-/, mulle räägiti see täpselt edasi." (b132)

"Ei, tõestused on ju ometi olemas." (a172) - "Noh, aga süütõendid on ju ometi olemas." (b132)

"Mina ei räägi praegu tõestustest, vaid küsimusest, kuidas nad oma olulisest ülesandest aru saavad! Noh, aga pagan nendega!" (a172) - "Mina ei räägi praegu süütõenditest, vaid sellest, kuidas nad asja sisust aru saavad! Noh, tont nendega!" (b132)

"/-/, aga Mitrei võttis pintsli ja mulle värviga vastu vahtimist, ning ise lõikama ja mina talle järgi." (a173) - "/-/, kuid Mitrei võttis pintsli ja viskas mulle värviga vastu vahtimist ning pani ise lõikama, ja mina talle järele." (b132)

"/-/ ja hakkas tümitama, /-/" (a173) - "/-/ ja hakkas mind omakorda tümitama, /-/" (b133)

"Ja ukse juures kojas, /-/" (a173) - "Ja kojas, ukse juures, /-/" (b133)

"Vaatan, põrandal, paberisse mässitud." (a173) - "Vaatan, midagi on põrandal maas, paberisse mässitud." (b133)

"See tegi peaga kerge eitava liigutuse." (a174) - "See raputas kergelt pead." (b133)

"Noh, jätka, ütles Sossimov, - mis edasi?" (a174) - ""Noh, räägi edasi," ütles Zossimov. "Mis edasi sai?"" (b133)

"Mis veel edasi!" (a174) - "Mis veel edasi sai?" (b133)

"/-/, mis loom see Nikolai on?" (a174) - "/-/, mis inimene see Nikolai on?" (b134)

1929 puudu: "Kas tõesti ei näe sa kohe esimesel pilgul, et kõik see, mida ta ülekuulamisel tunnistas, on kõige püham tõde." (b134)

"/-/, lamas tema peal /-/" (a175) - "/-/, oli tema peal /-/" (b134)

"Lamavad keset teed ja panevad tee kinni, /-/, kisuvad ja lagistavad naerda, /-/, kõige naljakamate lõustadega ja teineteist taga ajades jooksevad nad viimaks uulitsale." (a175) - "On keset teed pikali maas ja keegi ei pääse mööda, /-/, kisuvad teineteisel vastastikku juustest ja lagistavad naerda, /-/, kõige veidramata lõustadega ja teineteist taga ajades nagu lapsed jooksevad nad viimaks tänavale." (b134)

"/-/ - ja äkki jätavad nad kehad, avatud korteri, /-/, ning selle kõige kohta on kümme ühis tunnistajat1" (a175) - "/-/ - ja äkki jätavad nad tapetud sinnapaika, unustavad korteri ukse lahti, /-/, ning selle kõige kohta on kümme üksmeelset tunnistajat!" (b134-135)

"/-/, tõepoolest on tõsiasjalikud tõestused tema vastu, /-/, et need tõsiasjad on kõigutamata." (a175-176) - "/-/, tõepoolest on tähtsaks süütõendiks tema vastu, /-/, et need faktid on ümberlükkamatud." (b135)

"/-/ - ja kas nad peavad seda kõigutamata tõsiasjaks, mis purustab kõik süüdistavad ja olulised tõsiasjad, /-/" (a176) - "/-/- ja kas nad peavad seda ümberlükkamatuks faktiks, mis kummutab kõik süüdistused ja asitõendid, /-/" (b135)

"Koch tundis asja ära ja nimetas ka pantija ning see tõendas kindlasti, et asi on tema." (a176) - "Koch tundis eseme ära ja nimetas ka pantija ning see tõendas, et ese on tema oma." (b135)

"Halb." (a176) - "Halb lugu!" (b135)

"Nägime, et korter on lahti, et temas, tähendab, tehti tööd, /-/" (a176) - "Nägime, et korteri uks on lahti, et seal järelikult tehti tööd, /-/" (b135)

"/-/, et nad teineteist peksid ja naersid." (a176) - "/-/, et nad teineteist rusikatega võmmisid ja naerda lagistasid." (b135)

"Luba nüüd: kuidas sa siis ise kogu seda tõsiasja seletad?" (a176-177) - "Ütle nüüd: kuidas sa siis ise kogu seda asja seletad?" (b135)

"Tõsine mõrtsukas pillas selle karbi maha. Mõrtsukas oli ülal, /-/" (a177) - "Tõeline mõrtsukas pillas karbi maha. Mõrtsukas oli üleval toas, /-/" (b136)

"Koch tegi rumaluse ja läks ära; /-/" (a177) - "Koch tegi rumalasti, et ära läks, /-/" (b136)

"/-/, ootas, kuni sammud vaikisid, /-/" (a177) - "/-/, ootas, kuni samme enam ei kostnud, /-/" (b136)

1929 puudu: "Kavalalt tehtud! Ei, vennas, see on tõesti kavalalt tehtud! Enam kavalamalt ei saagi!" (b136)

"Aga just sellepärast, et liiga õnnelikult läks see kõik... põimitud... nagu teatris." (a177) - "Aga just sellepärast, et see kõik liiga hästi kokku langes ja kokku hakkas... nagu teatris." (b136)

" - E-h! tahtis Rasumihin karjuda, /-/" (a177) - ""Ah!" tahtis Razumihhin hüüda, /-/" (b136)

V
"See oli kena tegumoega ja kombehalp, ettevaatliku ja põlgliku näoga juba aastais härra, kes algas sellest, et jäi uksel seisma, vahtides oma ümber haavavalt varjamatul imestusel ja nagu pilkudega küsides: - kuhu ma küll olen sattunud?" (a177-178) - "See oli väärikas, ent kombealp, ettevaatliku ja pahura näoga, juba aastates härra, kes alustas sellega, et jäi uksel seisma, vahtides rahulolematult ja halvasti varjatud imestusega ringi ja nagu pilkudega küsides: "Kuhu ma küll olen sattunud?"" (b136)

"/-/, isegi peaaegu teotustunnet, /-/" (a178) - "/-/, isegi peaaegu haavumist, /-/" (b136)

"Pärast hakkas ta sama viivitusega Rasumihini /-/" (a178) - "Seejärel hakkas ta niisama pikatoimeliselt Razumihhini /-/" (b136)

"Põnev vaikimine kestis ehk minuti, /-/" (a178) - "Pinev vaikimine kestis ehk minuti, /-/" (b137)

"Mõnede väga silmatorkavate andmete põhjal nähtavasti mõistes, et liiga pingutatud teguviisiga siin "merikajutis" mitte kui midagi ei saavuta, /-/" (a178) - "Mõningate, võib-olla isegi vägagi valusate kogemuste põhjal nähtavasti mõistes, et liigse valjusega siin "merekajutis" mitte kui midagi ei saavuta, /-/" (b137)

"See on Raskolnikov, /-/, näidates peaga haige poole, /-/ ning ebaharilikult kaua ka selles seisakus viibis." (a178) - "Siin on Raskolnikov, /-/, noogutades peaga haige poole, /-/ ning ebaharilikult kaua ka lahti hoidis." (b137)

"/-/, nagu oleks ta just hiljuti üle elanud piinava lõikuse, mille piinast ta just praegu päästetud." (a179) - "/-/, nagu oleks ta just hiljuti üle elanud piinava lõikuse või nagu oleks teda just praegu piinakambrist lahti päästetud." (b137)

"/-/, vaatas mõttes talle otsa ega vastanud midagi, /-/" (a179) - "/-/, vaatas talle mõtlikult ja nürilt otsa ega vastanud midagi, /-/" (b138)

"/-/, pisut põnevas meeleolus, /-/" (a180) - "/-/, pisut pingutatud asendis, /-/" (b138)

" - Siiski, ärge häbenege, purskas see." (a180) - ""Muide, ärge häbenege," lausus see." (b138)

"O, ta on juba ammugi arus, /-/" (a180) - "Oo, ta on juba ammugi meelemärkusel, /-/" (b138)

" - Tean, tean! lausus Raskolnikov äkki kõige kärsituma tusa ilmel. /-/ Noh, tean!... ja küllalt!" (a181) - ""Ma tean küll!" lausus Raskolnikov äkki, õige kärsitu pahane ilme näol. /-/ Ma tean küll!... Ja piisavalt!"" (b139)

"Jõudu pingutades püüdis ta aru saada, mis see kõik tähendab." (a181) - "Pingsalt püüdis ta taibata, mida see kõik tähendab." (b139)

"Raskolnikov, kes vastates pidi pisut tema poole pöörduma, hakkas teda äkki uuesti teravalt silmitsema /-/" (a181) - "Vahepeal hakkas Raskolnikov, kes vastates pidi end pisut Lužini poole pöörama, teda äkki uuesti teravalt silmitsema /-/" (b139)

"/-/, et Peter Petrovitš tõttas mõrsja ootel, oma jõudu kokku võttes, mõnepäevalist pealinnas viibimist enese ehtimiseks ja ilustamiseks tarvitama, /-/" (a181) - "/-/, et Pjotr Petrovitš oli püüdnud oma mõrsja ootel mõnepäevalist pealinnas viibimist kasutada enese ehtimiseks ja ilustamiseks, /-/" (b139)

"Ka iseenda võib-olla liigagi rahuldunud teadvuse oma välimuse meeldivamaks muutumisest oleks võinud niisugusel juhul talle andeks anda, /-/" (a181) - "Ka tema võib-olla liigagi suure enesega rahulolu oma välimuse meeldivamaks muutumise pärast oleks võinud niisugusel juhul talle andeks anda, /-/" (b139)

"/-/ ja liiga selgesti väljendas teatud eesmärki. Sellest eesmärgist andis tunnistust isegi tore, uus, ümmarik kübar: /-/" (a181) - "/-/ ja liiga selgesti reetis teatud eesmärki. Sellest eesmärgist andis tunnistust uhiuus elegantne ümarik kübargi: /-/" (b139)

"Seljas oli tal kena helepruunika varjundiga pinsak, /-/, just praegu ostetud peen pesu, kõige kergem roosade vöötidega batistist kaelaside ja mis peaasi: see kõik käis Peter Petrovitši näoga kokku. Tema nägu, mis väga värske ja isegi ilus, näis ilma selletagi nooremana kui tema neljakümne viieni ulatuvad eluaastad." (a182) - "Seljas oli tal kena helepruun pintsak, /-/, äsja ostetud peen pesu, roosatriibuline batistist kaelaside ja mis peaasi: see kõik sobis Pjotr Petrovitši näoga kokku. Neljakümne viie eluaasta kohta näis tema väga värske ja isegi ilus nägu ilma selletagi nooremana." (b139-140)

"/-/, mis väga ilusasti tihenesid hiilgavalt puhtaks aetud heleda lõua lähedal." (a182) - "/-/, mis väga ilusasti tihenesid hästi puhtaks raseeritud läikiva lõua lähedal." (b140)

"/-/, nagu see kordub krussitud juuste puhul alati, /-/" (a182) - "/-/, nagu see esineb krussitud juuste puhul alati, /-/" (b140)

"Leidus aga selles kaunis ilusas ja soliidses näos tõepoolest midagi ebameeldivat ja eemaletõukavat, siis olenes see teistest põhjustest. Kui Raskolnikov härra Lužini nii ebaviisakalt oli läbi silmitsenud, naeratas ta mürgiselt, /-/" (a182) - "Kui aga selles küllalt ilusas ja soliidses näos tõepoolest midagi ebameeldivat ja eemaletõukavat leidus, siis olenes see muudest põhjustest. Olles silmitsenud härra Lužinit nii ebaviisakalt, naeratas Raskolnikov mürgiselt, /-/" (b140)

"Ent härra Lužin kogus jõudu ja, /-/" (a182) - "Ent härra Lužin tegi südame kõvaks ja, /-/" (b140)
"Kahetsen väga ja väga, /-/" (a182) - "Kahetsen väga, /-/" (b140)

"Kuid teate, talitused!..." (a182) - "Aga teate, asjaajamised!..." (b140)

"Teie omi, s.o. ema ja õde ootan tund-tunnilt." (a182) - "Teie omi, see tähendab ema ja õde, ootan iga tund..." (b140)

"Peter Petrovitš peatus, ootas ära, et aga midagi ei tulnud, /-/" (a182) - "Pjotr Petrovitš jäi vait ja ootas, kuid et midagi ei öeldud, /-/" (b140)

"/-/ - seal on kaks korda numbrite all; /-/" (a183) - "/-/ seal on kaks korrust numbritubade all, /-/" (b140)

"/-/ - kuid ometi kaks väga ja väga puhast toakest ja /-/" (a183) - "/-/ kuid ometi kaks õige puhast toakest ja /-/" (b140)

"/-/ - praegu puhastatakse seda, /-/" (a183) - "/-/ praegu remonditakse seda, /-/" (b141)

"Mina olin millalgi tema hooldajaks... /-/" (a183) - "Mina olin millalgi tema eestkostjaks..." (b141)

"Mina aga armastan noori kohata: nende kaudu saab teada, mis on ilmas uut." (a183) - "Mina aga armastan noori, nende kaudu saab teada, mis on maailmas uut." (b141)

"Kõige tõsisemas niiöelda asjade olu suhtes, /-/" (a184) - "Kõige tõsisemas suhtes, nii-öelda asjade seisu suhtes, /-/" (b141)

"Pean tunnustama, et rõõmustusin..." (a184) - "Pean tunnistama, et tundsin rõõmu..." (b141)

"Teie küsimus on määratu avar." (a184) - "Teie küsimus on väga avar." (b141)

"/-/, muidu ta taevast maha ei lenda. Kuid meid harjutatakse juba kakssada aastat ebaasjalikuks..." (a184) - "/-/, iseenesest ta taevast maha ei lenda. Kuid meid on juba kakssada aastat asjalikkusest võõrutatud..." (b141)

"/-/ - ka headuse tahtmine on olemas, kuigi lapselik; /-/ et kaasa on tulnud musttuhat kelmi, /-/" (a184) - "/-/ ka tahtmine head teha on olemas, kuigi see on lapsik; /-/, et kokku on voolanud musttuhat kelmi, /-/" (b141)

"Mina ei ole teiega ühel arvamusel, vastas Peter Petrovitš nähtava naudinguga. - Muidugi, on õhinad, on ebakorralikkus, kuid ei pea nii nõudlik olema; õhinad tunnistavad palavusest asja vastu ja ka ebaõigest välimisest ümbrusest, milles seisab asi." (a184) - ""Mina ei ole teiega nõus," vastas Pjotr Petrovitš ilmse heameelega. "Muidugi, satutakse liialt hoogu, tuleb ette eksimusi, sest hoogu sattumine kõneleb innukast asjasse suhtumisest ja sellest, et väline olukord asja ümber ei ole päris õige." (b141-142)

"Minu isiklikul arvamusel, kui tahate, /-/; kirjandus omandab ikka enam küpsema varjundi; on juurtega välja kistud ja /-/" (a184) - "Minu isikliku arvamuse järgi, kui tahate teada, /-/; kirjandus omandab ikka küpsema varjundi; on juurteni hävitatud ja /-/" (b142)

"/-/ ja heitis mõnusa pilgu Sossimovile." (a185) - "/-/ ja heitis lahke pilgu Zossimovile." (b142)

"/-/, kuid nüüd juba teatud võidurõõmu ja üleolevuse varjundiga, /-/" (a185) - "/-/, kuid nüüd juba teatava võidurõõmu ja üleolekuga, /-/" (b142)

"/-/ ja seda paremini korraldub temas üldine asi. Seega siis - omandades ainuüksi ja piiramata ainult iseendale, ühes sellega omandan ka nagu kõigile ja /-/" (a185) - "/-/ ja seda paremini korraldub temas üldine üritus. Seega siis - kogudes varandust ainuüksi ja piiramatult ainult iseendale, kogun ühtlasi ka nagu kõigile ja /-/" (b142)

"/-/, kuid õnnetuseks lasksin ta niikaua enda järele oodata, /-/" (a186) - "/-/, kuid õnnetuseks lasti tal niikaua enda järele oodata, /-/" (b142)

"/-/ ja nad on kõik sedavõrt ära rikkunud, millesse nad puutunud, oma kasuks muidugi, et täitsa kogu asja on rüvetanud." (a186) - "/-/ ja nad on kõige selle, millesse nad on puutunud, niivõrd ära rikkunud, oma kasuks muidugi, et on kogu asja täitsa rüvetanud." (b143)

"/-/, tahtis Lužin hakata, /-/" (a186) - "/-/, vastas Lužin, /-/" (b143)

"Peter Petrovitš näitus sedavõrd targana, /-/" (a186) - "Pjotr Petrovitš näitas end seevõrra targana, /-/" (b143)

"/-/; teiste nimed olid asjade ümbrikule kirjutatud, mõned aga tulid ise, /-/" (a187) - "/-/: teiste nimed olid asjade ümber olevale paberile kirjutatud, mõned pantijad tulid ise, /-/" (b143)

"See'p see ongi, et mitte!" (a187) - "See'p see ongi, et seda pole!" (b144)

"Oleta kavatsus ja osav võrukael ning kohe tundub ebatõenäolikuna. Oleta aga vilumatu ja /-/" (a187) - "Katsu seostada omavahel sooritatud tegu ja osavat võrukaela ning kohe tundub see ebatõenäolisena. Kujuta aga vilumatut ja /-/" (b144)

"See käib nähtavasti ametnikulese-vanaeide kohta?" (a187) - "See käib nähtavasti ametnikulesest vanaeide hiljutise tapmise kohta?" (b144)

"Kuidas muidu, naabruses..." (a188) - "Muidugi, naabruses..." (b144)

"Üksikasju tunnete?" (a188) - "Teate ehk üksikasju?" (b144)

"/-/; ei räägi ka igapoolsetest ja alatistest röövimistest ja põletamistest; kõige imelikum on minule see, et kuritööd kasvavad ka kõrgemais kihtides niisama, niiöelda paralleelselt. Kuski, kuuldus, on endine üliõpilane suvel teel posti puhtaks röövinud, kuski on oma ühiskondliku seisukorra poolest esirinnal asuvad inimesed valeraha valmistanud; kuski Moskvas püütakse terve salkkond inimesi kinni, kes võltsivad viimase väljaande võiduloosipabereid, - ja üks peaosanikkudest on üldise ajaloo lektor; kuski välismaal tapetakse meie sekretär, põhjuseks raha ja mõistatuslikud asjaolud..." (a188) - "/-/; ei räägi ka sagedastest röövimistest ja põletamistest; kõige imelikum tundub mulle see, et kuritööd kasvavad ka kõrgemais kihtides, nii-öelda paralleelselt. Ma kuulsin, et kuskil on endine üliõpilane maanteel posti puhtaks röövinud; teises kohs on seltskondliku positsiooni poolest silmapaistvad isikud valeraha valmistanud; Moskvas püüti terve salkkond inimesi kinni, kes võltsisid viimase laenuloterii võidupileteid - ja üks peaosanikest oli üldajaloo lektor; välismaal tapeti meie sekretär, põhjuseks oli raha ja mõistatuslikud asjaolud..." (b144)

"/-/, siis millega küll seletada seda sellest küljest vaadates paistvat meie seltskonna tsiviliseeritud osa üleannetust?" (a188) - "/-/, siis millega küll seletada seda meie ühiskonna tsiviliseeritud osa üleannetust?" (b144)

"Ökonoomilisi muutusi on palju, /-/" (a188) - "Majanduslikke muutusi on palju... /-/" (b145)

"/-/ kargas Rasumihin sõnast kinni." (a188) - "/-/ haaras Razumihhin sõnast kinni." (b145)

"Kõik rikastuvad mitmesuguste abinõudega, mina tahtsin niisama ruttu rikkaks saada." (a188-189) - "Kõik rikastuvad igasugusel viisil, ka mina tahtsin ruttu rikkaks saada." (b145)

"/-/ - muidu, ruttu, vaevata!" (a189) - "/-/ - teiste kulul, kiiremini ja ilma vaeva nägemata." (b145)

"Noh, on aga tunnike löönud, siis selgub kõigis, mis ta on..." (a189) - "Noh, jõuab kätte see õige tund, siis selgub kõiges, mis ta tegelikult on..." (b145)

"Raskolnikov lamas kahvatuna, ülemine huul tõmbles tal ja rind töötas raskesti." (a189) - "Raskolnikov lamas kahvatuna, ta ülemine huul tõmbles ja ta hingas raskesti." (b145)

"/-/, milles kuuldus nagu haavamise rõõm, /-/" (a189) - "/-/, milles kõlas nagu rõõm, et saab teist solvata, /-/" (b145)

"/-/... nõnda minu mõtet inetuks teha!" (a189) - "/-/... nõnda minu mõtet moonutada!" (b145)

"Ilma selletagi paistis ta mulle kõigi oma kõrgete omaduste juures pisut vaimustatud ja romantiliste mõtete varjundiga..." (a190) - "Ilma selletagi paistis mulle, et kõigi tema kõrgete omaduste olemasolu juures on ta mõtetel pisut vaimustatud ja romantiline varjund..." (b145)

"/-/, et tema võiks asja kujutlusega nii pöörastatult mõista ja esitada..." (a190) - "/-/, et tema võiks asja oma fantaasiaga nii moonutatult mõista ja esitada..." (b146)

"/-/, hakkas ta peatudes ja kõigest jõust tagasi hoidudes, /-/" (a190) - "/-/ jätkas ta aeglaselt ja suurivaevu end tagasi hoides, /-/" (b146)

"Võib halvemini minna, kui me teda ei kuula, /-/" (a191) - "Oleks võinud halvemini, minna, kui me teda poleks kuulanud, /-/" (b147)

"Mis temaga on?" (a191) - "Mis temaga küll on?" (b147)

"Kui temale kuidagi saaks õnneliku tõuke anda, seda oleks vaja! Ennist oli ta jäksis..." (a191) - "Kui saaks talle kuidagi soodsa tõuke anda, seda oleks vaja! Ennist ta nii ärritus..." (b147)

"Kõnelusest on näha, et ta võtab tema õe omale naiseks ja /-/" (a191) - "Jutust paistis, et ta naib tema õe ja /-/" (b147)

"/-/, mis ta meeletuks teeb: /-/" (a191) - "/-/, mispuhul ta endast välja läheb: /-/" (b147)

"Haiguse päeval hirmutati teda, ülevaataja kontoris; langes minestusse." (a191) - "Sel päeval, kui ta haigeks jäi, hirmutati teda tugevasti politseijaoskonnas ja ta langes minestusse." (b147)

"Pärast! Tahan magada! Jäta mind..." (a192) - "Pärastpoole! Tahan magada! Jäta mind üksi..." (b147)
"/-/; Nastasja läks välja." (a192) - "/-/; Nastasja lahkus toast." (b147)