Nad on need raamatud.
Kristi Everst, luulekogu „Koerad haukusid mu minekut“
Elisabeth Heinsalu, luulekogu „Kui ma olin udu“
Mart Kuhi, romaan „Vihmakass“
Sven Mikser, romaan „Vareda“
Mirjam Parve, luulekogu „Varjukeha“
Maryliis Teinfeldt-Grins, luulekogu „Kivi alla kükakille“
Sven Vabar, jutukogu „Ribadeks tõmmatud linn“
Üllataval kombel on suure pauguga kohalikule kirjandusmaastikule ilmunud seni poliitikuna tuntud Mikser, võites viimase romaanivõistluse; kuigi trükidebüüdiks peaks olema see lühijutt (või siiski eksin?), mis millegipärast ilmus just Vikerkaares. Sest noh, iseenesest ootaks siit ajakirjast vähe eksperimentaalsemat proosat, mida see tekst minu meelest suurt ei paku - või siis ma ei saanud sellele üldse pihta.
Loo peategelane Magnus ostab mingi läbielamuse mõjul üheotsapileti Itaaliasse, et seal kõigega hüvasti jätta. Riiki jõudes üürib ta auto ja sõidab mingile mäele, kus ühte üksildasse kõrtsi jõudes kuuleb kõrtsmikult hoiatust selle mäe eest. Ja tõepoolest, mägi justkui tõepoolest ei taha seda Magnust ega tema asju.
Kõlab nagu sümbolitest rikas tekst (ehk on see mägi oluline?). Võibolla on sel mingi seos võiduka romaanikäsikirjaga? Ei tea, sisse jäi kergelt möh-tunne.
