Elo Viiding - Hamster (Looming 6, 2026)

 

Paistab, et sellele ajakirjanumbrile on iseloomulik üsna veider proosa. Viidingu lugemine pole kunagi kerge meelelahutus, aga see tekst on kuidagi … nihkes; alles lõpupoole sain aru, mis võiks selle põhjus olla - nimelt on see jutt pühendatud viimase aja moodsa tõlkekirjanduse ühele lemmikautorile Edouard Louis’le. Ma pole küll ühtki ta teksti lugenud, sest ausalt öeldes mind ei tõmba autobiograafiamaiguline kirjandus; niipalju kui olen teistest lugemisblogidest kogenud, on tekkinud justkui mingi ettekujutus (või noh, õigemini küll eelarvamus) Louis’ võimalikust loomest.

Nii on siis kirjeldatud kahe tütarlapse paralleelne arengukäik, lastest tiineka-eani. Peategelane (õigemini küll minajutustaja) on selline kärts elus hakkamasaaja, antagonistiks on üks väikekodanlik pere, kes jumaldab oma tütart ning võimaldavad talle erinevaid hüvesid ja haridust. Kui põlastusväärne see tundub minajutustajale ning ühtlasi tekib soov sellele tüdrukule koht kätte näidata. Et siis … hamster.

Kui tekst näib muidu üsna puine (taotluslikult? Ehk on Viiding hoopiski kriitiline Louis meetodite suhtes?), siis loo finaal on küll päris lööv. Teksti ruum on selline, et kas see toimub Tallinnas või Prantsusmaal, väga pihta ei saa - mingil moel justkui tõlkemugandus, aga eks oskavad seda hinnata Louis’ lugejad. Ühesõnaga, veider ja painajaliku maiguga tekst.

Elo Viiding - Tõmban! (Looming 3, 2024)

 

Lugu 1980. aastate lõpu lapsepõlvest, kui noor tütarlaps püüab oma kohta leida. Ehk siis teismeiga, kui kõige tähtsamaks saab sõpradega seotu ja enesega eksperimenteerimine - antud juhul siis suits ja alkohol, poisid pole veel meeli vallutanud.

Ainult et need tüdrukud, kellega peategelane suhtleb, elavad hoopis teises maailmas kui peategelase humanitaaridest pere. Need on pigem proletaarlased, üksikemade kasvatada. Aga peategelane tahab olla nagu teised, vajadusel suitsetadagi ja nii koguni suitsu alla tõmmata - kuid see võib teadagi lõppeda koledalt. Viimaks pöördub ta oma ise poole, et see aitaks tal esimest suitsu proovida. Isa aitabki.

Tekst ehk peamiselt tuletab meelde seda ajastut, milline veidrus see oli oma varakapitalismi algusega, kui inimesed said ühtaegu elada nõukogudeaegse moraali ja läänelike ihadega, aeg enne kauboikapitalismi. Või noh, kuidas siis tüdrukust sirgub neiu.

Samas ajakirjas intervjueerib Igor Kotjuh autorit, eks sealtki leia kergelt mõnd mõtet selle teksti tõlgendamiseks. Igal juhul, ajakirjal paistab olevat keskmisest tugevam proosanumber.

Elo Viiding - Inimese moodi. Söögitädi päevaraamat (Looming 9, 2023)

 

Viiding on vast kaasaja üks isepäisemaid eesti autoreid, tema kirjutatu ei pruugi igal juhul esteetiliselt just meeldida, ent alati on see respekteeritav.

See lugu on ühelt poolt hea (kõik see ülesehitus loo lõpuni jõudmiseks), samas need luulenäited (ja arutelud loomeinimese üle) ajasid vähe närvi mustaks - noh, et liialt literatuurne või nii. Jutt on siis keskealisest naisest, kes otsustab teha elus muutuse ja läheb lasteaeda abiõpetajaks. Ja millised kogemused on siis laste ja vanemate ja kaastöötajatega. Lapsed on vanemate näoga. Või siis ühiskonna nägu või nii. Igal juhul, saab teatava läbilõike kaasaja eesti ühiskonnast, on lootust ja on lootusetust.

Eks see ole nii, et kes iganes leiab, et ta tahab töötada lasteaias või koolis … no ta on iseeenesest väärt riiklikku teenetemärki - eriti juhul, kui ta suudab laste või õpilastega ka ühele lainele jõuda ning neile edaspidiseks eluks ka midagi kõrva taha idanema panna. Sest kes veel võiks seda maailma meie järelt päästa? Kasvõi meie endi käest.

Elo Viiding „Mina kõnelen kirjandusest“. Tuum (2020).

Kogumik, millest leiab raamatuarvustusi, kõne, kirjandusfestivali ülevaate ja teisi kirjanduse ja kirjutamise, luuletuse ja luuletajaks olemisega seotud mõtteid aastatest 2009-2019. Eks alati on hea lugeda, kui inimesed räägivad kirjandusest ja lugemisest ja kirjutamisest, eriti veel, kui sealjuures palju igasuguseid mõtteid on tekkinud. Ja kuna need mõtted ja kõnelemised on siin pealkirjaga kokkuklappivalt pigem sellised läbi enese, läbi autori kui luuletaja ja lugeja, kirjutatud, siis jääb ka selline tunne, nagu oleks Elo Viidinguga kuskil unemaailmas korraks kokku saanud.

Kirjutab ta siin muude asjade hulgas, sellest, mida peab lastekirjanduse juures oluliseks – ikka klassikaliste (mitte kaasajastatud) muinasjuttude vabastavat õudust ja tõsiste teemade, pimedate hirmude kohalolu, mitte turvalist ja ilusat mulli. „Bullerby lapsi“ Viiding juba lapsena ei hinnanud, sest seal polnud neid tumedaid toone ja raskeid noote, mis oleks olnud päris … või midagi seesugust. Ning lastekirjandusest luule juurde tulles – ka siin on tema jaoks oluline „tundlik sotsiaalne närv“ ja ebamugavate, suisa talumatute tõdede esiletoomine.

Raamatutest tulevad jutuks Lena Krohni „Matemaatilistest olenditest“, Lionel Shriveri „Me peame rääkima Kevinist“, Sandra Jõgeva „Avalikud ja salajased märkmed“, Villem Valme „Öömüük aknast“ ja siis Rita Dahli toimetatud „Kyltymätön uuni. Naiskirjailijat ja sensuuri“; luuletajatest veel Juhan Viiding (jah, ma pidin guugeldama, et Elo Viiding ongi luuletajast luuletaja tütar) ja Pentti Saarikoski. Mõnda neist raamatutest ja autoritest olen ise lugenud, mõnda pole, mõnest olen kuulnud – nagu ikka. Kusjuures, tollest Kevini raamatust oli mulle jäänud mulje, et peaküsimus seisneb psühhopaatses lapses, kuid siinsest mõtisklusest ilmnes, et suur küsimus seisneb hoopis emaarmastuses, selle kohustuslikkuses ja vastutuses ning süüdiolekus, kui sellega ei ole kõik nii nagu ühiskondlikud ootused ette näevad. Soomekeelne raamat naiskirjanikest ja tsensuurist on jällegi kogumik erinevate maade naiskirjanike esseedest ja loomingukatketest. Need erinevad maad on siis sellised, kus naissoost isiku võimalused end loova inimesena teostada on pehmelt öeldes kesised ja visa vastuvoolu ujumist ja ohtude trotsimist nõudvad, aga seda muidugi peab kuskilt Soomest hankima, kui lugeda tahta …

Juhan Viidingu ja eitamise jutt oli ka huvitav, kuigi, muidugi teataval määral abstraktne, kui ma nüüd õigesti aru sain, siis olen kahe käega samuti poolt ja eituse usku – või siis õigemini selle usku, et eitus ja jaatus käivad valdavalt käsikäes, nagu yin-yang ja Valga-Valka ja kõik on suhteline ja teate isegi…

Viimaks räägib Elo Viiding veel oma keelest ja oma luuletamisest.

Hea kaasaegne luuletus eeldab oma lugejalt keskmisest tundlikumat maailmataju, niisamuti ka head absurdi- ja irooniatunnetust, vabameelset suhtumist keelde ja n-ö tavaloogikasse. Hea luuletus, särisev vaimsest pingest, kontrastina olmelisele loidusele, võib inimese juhatada tema enda juurde – et seda vabamalt ja väärikamalt jõuda teisteni. 

(lk viimane)

Stalker 2017: hääletusnimekiri

Eestikeelset ulmet ilmub nii palju, et aasta jooksul võib rahumeeli lugemata jätta nii mõnegi eesti autori teose või jutu (vabandust, et Reaktori või Algernoni ilukirjanduse osa ei loe, arvutiekraanilt lugemine on tüütu) või jätta mõne tõlke hilisemaks tarbimiseks (pähe torkab Grossmani romaan ja Silverbergi teine kogumik, arvatavalt Selfi romaan; üllatusega avastasin, et Yancey ja Hobbi triloogiad on lõpuni jõudnud). Igati positiivne, et tõlgitakse verivärsket ja auhinnatud raamatuid (Leckie triloogia!, VanderMeer, Novik, Brett, Schwab). Kergelt negatiivne, et YA teosed ummistavad nimekirja. Rõõm, et on eesti autoreid, kes rändavad ulme atüüpilistel radadel (vihalem, Tootsen). Kahju, et moodsat fantasyt ilmub nii vähe ja et Erseni ulmesari õhust tühjaks jooksis.

Aga jah, peamine niisiis:

Hääletamiseks tuleb reastada igas kategoorias kolm paremat.
Ei ole kohustust hääletada kõigis kategooriates – kui mingis kategoorias ei suuda kolm0e paremat leida, siis võib selle kategooria vahele jätta.
Ei ole mõtet otsida ja/või kaaluda mingit absoluutselt parimat, sest aastad pole vennad ning auhinna eesmärgiks on määratleda möödunud kalendriaasta parimad. 

Paremusjärjestused tuleb saata meiliaadressile stalker@ulme.ee 

Hääletus algab 5. juuni 2017  ja lõpeb 13. juulil 2017.

 Minu valikud:

Tõlkeromaan: 1. Gaiman „Eikusagi“, 2. Leckie „Abistav mõõk“, 3. Leckie „Abistav halastus“

Antoloogia või kogumik: 1. Heinsaar „Unistuste tappev kasvamine“, 2. C.C. Finlay „Poliitohvitser, poliitvang“, 3. „Täheaeg 15“

Eesti autori romaan: 1. Feldmanis „Viimased tuhat aastat“, 2. Maniakkide Tänav, J.J. Metsavana „Kui rumalad surid“, 3. Friedenthal „Inglite keel“

Eesti autori lühijutt: 1. Lind „Taliharjaöö“, 2. Heinsaar „Sinine mets“, 3. Viiding „Lihtne lugu“

Tõlkeromaan

Victoria Aveyard. Klaasmõõk. Pikoprint. Tõlk. Katrin Kull

Muriel Barbery. Haldjate elu. Varrak. Tõlk. Pille Kruus

Oliver Bowden. Assassin’s Creed. Taassünd. Pegasus. Tõlk. Arno Vaik

Peter V. Brett. Pealuutroon. Varrak. Tõlk. Lauri Saaber

Peter Brown. Pöörane robot. Hea Lugu. Tõlk. Jaan Sudak.

Pierce Brown. Kuldne poeg. Punase tõusu triloogia 2. osa. Varrak. Marju Randlane

Lois McMaster Bujold. Mälu. Varrak. Tõlk. Allan Eichenbaum

Simon Clark. Trifiidide öö. Hea lugu. Tõlk. Raivo Hool

Michel Faber. Imelike uute asjade raamat. Varrak. Tõlk. Aet Varik

P.I. Filimonov. Laulis, kuni kõiklõppes. Varrak. Tõlk. Ingrid Velbaum-Staub

Karen Joy Fowler. Me oleme kõik täiesti endast väljas. Varrak. Tõlk. Helen Rohtmets-Aasa

Diana Gabaldon. Rändaja 1. ja 2. raamat. Varrak. Tõlk. Lauri Vahtre

Neil Gaiman. Eikusagi. Varrak. Tõlk. Liis Karu

Kerstin Gier. Safiirsinine. Sinisukk. Tõlk. Pille Vinkel

Christie Golden. Warcraft. Durotan (eellugu). Varrak. Tõlk. Krista Suits

Sally Green. Poolmetsik. Pegasus. Tõlk Marge Paal

Lev Grossman. Võlurid. Tänapäev. Tõlk. Mart Kalvet

Blake Grouch. Tumeaine. Helios. Tõlk. Andreas Ardus

Gudule. Surnud tüdrukute klubi. Päikese Kirjastus. Tõlk. Meelis Mäesepp

John Harding. Florence ja Giles. Ersen. Tõlk Liis Väljaots

Frances Hardinge. Valede puu. Pegasus. Tõlk. Lydia Raadik

Robert A. Heinlein. Uks suvesse. Fantaasia. Tõlk. Ats Miller

Robin Hobb. Salamõrtsuka teekond. Varrak. Tõlk. Sash Uusjärv

Peter Høeg. Susani efekt. Eesti Raamat. Tõlk. Eva Velsker

Carolyn Jess-Cooke. Kaitseingli päevik. Ersen. Tõlk. Iiri Sirk.

Graham Joyce. Vaikiv maa. Ersen. Tõlk. Maria Reile

Robert Kirkman ja Jay Bonansinga. Kuberneri tõus. Fantaasia. Tõlk. Martin Kirotar

Robert Kirkman ja Jay Bonansinga. Tee Woodburysse. Fantaasia. Tõlk. Martin Kirotar

Derek Landy. Luukas Leebesurm 5: Maine möll. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Åsa Larsson ja Ingel Korsell. Lummutis. Varrak. Tõlk. Kadri Papp

Åsa Larsson ja Ingel Korsell. Näkk. Sari Pax. Varrak. Tõlk. Kadri Papp

Ann Leckie. Abistav mõõk. Varrak. Tõlk. Juhan Habicht

Ann Leckie. Abistav halastus. Varrak. Tõlk. Juhan Habicht

Marc Levy. Varjuvaras. Ersen.Tõlk. Krista Liidaru

Sarah J. Maas. Kesköö kroon. Pikoprint. Tõlk. Madis Jürviste.

Emily St. John Mandel. Jaam üksteist. Varrak. Tõlk. Krista Kaer

Ari Marmell. Varga pakt. Pegasus. Tõlk. Eve Laur

Michael Mortimer. Vereõed. Helios. Tõlk. Inna Rosar

Sylvain Neuvel. Magavad hiiglased. Päikese Kirjastus. Tõlk. Eve Laur

Naomi Novik. Välja juuritud. Tänapäev. Tõlk. Epp Aareleid

Sofi Oksanen. Norma. Varrak. Tõlk. Kadri Jaanits

Terry Pratchett. Karjase kroon. Varrak. Tõlk. Allan Eichenbaum

Terry Pratchett ja Stephen Baxter. Pikk utoopia. Varrak. Tõlk. Allan Eichebaum

Rick Riordan. Percy Jackson ja olümpialased 3. raamat: Titaani needus. Pegasus. Tõlk. Eva Finch

Nora Roberts. Saatusetähed. Kaitsjate triloogia 1. raamat. Ersen. Tõlk. Maria Planhof

Brandon Sanderson. Tulekahi. Kättemaksjate 2. raamat. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

V.E. Schwab. Võlukunsti tumedam pool. Päikese kirjastus. Tõlk. Marge Paal

Will Self. Vihmavari. Varrak . Tõlk. Triin Tael

Bjørn Sortland ja Timo Parvela. Kepler62. Teine raamat: Start. Ajakirjade Kirjastus. Tõlk. Rain Kooli

Johan Steele. Vahimehed. Varrak. Tõlk. Marju Randlane

Peter Stjernström. Liblikapoiss. Üks õudne lugu. Kunst. Tõlk. Tiina Mullamaa

Jonathan Stroud. Sosistav kolp. Pegasus. Tõlk. Marge Paal

Henrik Tamm. Ninja Timmy ja varastatud naer. Ajakirjade Kirjastus. Tõlk. Aive Siitan

Henrik Tamm. Ninja Timmy ja reis Sansoriasse. Ajakirjade Kirjastus. Tõlk. Maris Sõrmus

Jana Vagner. Vongozero. Varrak. Tõlk Jaana Peterson.

Jeff VanderMeer. Lõunaringkonna triloogia I. Häving. Varrak. Tõlk. Juhan Habicht

Kurt Vonnegut. Isemängiv klaver. Tänapäev. Tõlk. Tiina Randus

Rick Yancey. Viimane täht. Ajakirjade Kirjastus. Tõlk. Raili Puskar

Antoloogia või kogumik

Isaac Asimov. Üheksa homset. Fantaasia. Originaalkogumik

Philip K. Dick. Poodud võõras. Skarabeus. Koost. Arvi Nikkarev

C.C. Finlay. Poliitohvitser, poliitvang. Fantaasia. Koost. Raul Sulbi

Mehis Heinsaar. Unistuste tappev kasvamine. Menu

Anthony Horowitz. Horowitzi õudus 2. Pikoprint

Murray Leinster. Uurimismeeskond. Fantaasia.

Me armastame Maad. Fantaasia. Koost. Veiko Belials

Robert Sheckley. Tont nr 5. Fantaasia. Koost. Raul Sulbi

Robert Silverberg. Tähehiiglaste orjad. Valitud teosed 1. osa, Fantaasia. Koost. Raul Sulbi

Robert Silverberg. Öösse kaduv tee. Valitud teosed 2. osa. Fantaasia. Koost. Raul Sulbi

Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia. Koost. Raul Sulbi

Heinrich Weinberg. Pimesi hüpates. Fantaasia

Tõlkelühiromaan või –jutustus

Ira Allor. Üheksas sõrmus. Reaktor nr 58, juuli 2016. Tõlk. Rauno Pärnits

Isaac Asimov. Amet. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Isaac Asimov. Surelik öö. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Jaana Talja

Philip K. Dick. Eelisikud. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.

Philip K. Dick. Mälestused kliendi omal valikul. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.

Philip K. Dick. Sviblede häälestaja. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.

Philip K. Dick. Sõjaveteran. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.

Philip K. Dick. Vähemuse ettekanne. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.

David Farland. Kiviema needus. Algernon, juuni 2016. Tõlk. Kudrun Tamm

David Farland. Pärast karmi talve. Algernon, detsember 2016. Tõlk. Kudrun Tamm

C. Finlay. Poliitohvitser. Autorikogumik „Poliitohvitser, poliitvang“. Fantaasia. Tõlk. Kati Karu

C. Finlay. Poliitvang. Autorikogumik „Poliitohvitser, poliitvang“. Fantaasia. Tõlk. Kati Karu

Murray Leinster. Liivasurm. Autorikogumik Uurimismeeskond. Fantaasia. Tõlk. Külli Seppa

Murray Leinster. Solaarkonstant. Autorikogumik Uurimismeeskond. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Murray Leinster. Soo oli tagurpidi. Autorikogumik Uurimismeeskond. Fantaasia. Tõlk. Jaana Talja

C.L. Moore. Shambleau. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia. Tõlk. Marek Laane

C.L. Moore. Jirel ja maagia. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Vjatseslav Rõbakov. Vesi ja laevukesed. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials

Robert  Sheckley. Skagiloss. Autorikogumik „Tont nr 5“. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja

Robert  Sheckley. Oravaratas. Autorikogumik „Tont nr 5“. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja

Robert Silverberg. Cutwoldi kütid. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Martin Kirotar

Robert Silverberg. Hawksbilli jaam. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Priit Kenkmann

Robert Silverberg. Jaht kosmosenõiale. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Jaana Talja

Robert Silverberg. Kosmosehädalised. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Martin Kirotar

Robert Silverberg. Kosmosemõrtsukas. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Tatjana Peetersoo

Robert Silverberg. Raudne kantsler. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Jaana ja Hannes Talja

Robert Silverberg. Rõõm nende seltskonnast. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Robert Silverberg. Surmamere sigitised. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Robert Silverberg. Tähehiiglaste orjad. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Robert Silverberg. Öösse kaduv tee. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Tõlkelühijutt

Isaac Asimov. Hellad raisakotkad. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Isaac Asimov. Kirjutage mu nimi S-iga. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Karel Allikas

Isaac Asimov. Olen Marsportis ilma Hildata. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Isaac Asimov. Viimane küsimus. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Jaana Talja

Isaac Asimov. Võimutunne. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Tatjana Peetersoo

Sergei Bitjutski. Kohaliku tähtsusega tee. Reaktor nr 62, november 2016. Tõlk.Rauno Pärnits

Nick T. Chan. Õed. Reaktor nr 57, juuni 2016. Tõlk. Mirjam Proos

Philip K. Dick. On ta inimene? Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.

Philip K. Dick. Poodud võõras. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.

Philip K. Dick. Tulus äri. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.

Oleg Divov. Vastasseis Moskva jõel. Reaktor nr 57, juuni 2016. Tõlk. Jüri Kallas

T.L. Dorian. Lendav Hollandlane. Reaktor nr 60, september 2016. Tõlk. Tiina Mahler-Jaaniste

Milo James Fowler. Paar suutäit päevas. Reaktor nr 53, veebruar 2016. Tõlk. Tuule Iil

Holly Heisey. Etsath-tachri, varem Ryan Andrew Curran’i tugipakikese sisu (inimeste inglise keelest tõlgitud sedrajini keelde). Algernon, juuni 2016. Tõlk. Kristjan Sander

Anthony Horowitz. Howardi lõpp. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Anthony Horowitz. Hääletaja. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Anthony Horowitz. Lend 715. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Anthony Horowitz. Lift. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Anthony Horowitz. Lühim õudusjutt, mis eales kirjutatud. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Anthony Horowitz. Mõrva hääl. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Anthony Horowitz. Põlenud. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Anthony Horowitz. Telefonis on hauavaikus. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Anthony Horowitz. Väändunud Maja. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

T.L. Huchu. Eriline Kübarseppade Kompanii. Reaktor nr 54, märts 2016. Tõlk. Tiina Mahler-Jaaniste

Juha Jyrkäs. Velese raamat. Reaktor nr 57, juuni 2016. Tõlk. Veiko Belials

Margaret Killjoy. Üks tärn. Reaktor nr 60, september 2016. Tõlk. Lee Kärner

Viktor Kolupajev. Me armastame Maad. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials

Dennis Mombauer. Tolmutuuker. Reaktor nr 59, august 2016. Tõlk. Lee Kärner

C.L. Moore. Ajavärav. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Juri Nesterenko. Maa helesinine taevas. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials

Mike Penn. Õudus Woodruffis. Reaktor nr 55, aprill 2016. Tõlk. Johanna Taiger

Frank Roger. Pühaduseta Graal. Reaktor nr 52, jaanuar 2016. Tõlk. Tiina Intal

Vjatšeslav Rõbakov. Koduhoidjad. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials

Robert  Sheckley. Laxia võti. Autorikogumik „Tont nr 5“. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja

Robert  Sheckley. Piimaring. Autorikogumik „Tont nr 5“. Fantaasia Tõlk. Seio Saks

Robert  Sheckley. Sarkanlane. Autorikogumik „Tont nr 5“. Fantaasia Tõlk. Karel Allikas

Robert  Sheckley. Tarvilik asi. Autorikogumik „Tont nr 5“. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja

Robert Silverberg. Absoluutselt resoluutne. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Jaana Talja

Robert Silverberg. Androiditapp. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Martin Kirotar

Robert Silverberg. Astu mu pähe. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Martin Kirotar

Robert Silverberg. Elas kord üks naine. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Hannes Talja

Robert Silverberg. Kannatustega kaubitsejad. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja

Robert Silverberg. Kui müüdid läksid koju. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Juhan Habicht

Robert Silverberg. Kuues palee. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja

Robert Silverberg. Külaskäik reaalsusse. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Juhan Habicht

Robert Silverberg. Macauley skeem. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja

Robert Silverberg. Mees, kes midagi ei unustanud. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Tatjana Peetersoo

Robert Silverberg. Naaber. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Juhan Habicht

Robert Silverberg. Päikesetants. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Juhan Habicht

Robert Silverberg. Päikesetõus Merkuuril. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Tatjana Peetersoo

Robert Silverberg. Soe inimene. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Jaana Talja

Robert Silverberg. Suvelaulud. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Robert Silverberg. Teisik. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Külli Seppa

Robert Silverberg. Uus algus. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad “. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Sylvia Spruck Wrigley. Proejkt „Nartsiss“. Algernon, september 2016. Tõlk.Juhan Habischt

Nik Sredin. Niña. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials

Vaughan Stanger. Tumedad olid nad ja kummalised seest. Reaktor nr 61, oktoober 2016. Tõlk.Tuule Iil

Arkadi ja Boriss Strugatski. Otsustav katse. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials

Arkadi ja Boriss Strugatski. Üksikud oletused. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials

Julia Zonis. Seitsmes tunnismärk. Reaktor nr 56, mai 2016. Tõlk. Rauno Pärnits

Jean-Louis Trudel. Langevad inglid. Reaktor nr 55, aprill 2016. Tõlk. Liisa Vesik

Deborah Walker. Ta mõistuse jäine taru. Reaktor nr 52, jaanuar 2016. Tõlk. Liisa Vesik

Deborah Walker. Puhas ja maitsetu. Reaktor nr 56, mai 2016. Tõlk. Tuule Iil

Eesti autori romaan

Akuma V. Ohutsooni hundid. Valge hundi kroonikad 1. raamat. Hea tegu

Thavet Atlas. Sadakond nõiutud suitsukest. Esper Thompson

Andris Feldmanis. Viimased tuhat aastat. Varrak

Meelis Friedenthal. Inglite keel. Varrak

Margus Haav. Kuidas lõhnab kuri. Fantaasia

Indrek Hargla: Raudrästiku aeg. Raudhammas

Leo Kunnas. Sõda 2023. Taavet. Koljat. Küppar & Ko

Mart Laar. Käsi mõõgaga. OÜ Read

Mairi Laurik. Mina olen surm. Tänapäev

Mairi Laurik. Süsteem. Fantaasia

Mann Loper. Kellest luuakse laule. Fantaasia

Olev Muutra. Kolmteist rändurit. Hea Tegu

Reeli Reinaus. Verikambi. Varrak

Arne Ruben. Talvehommiku härmas kindakirjad. Fantaasia

R. Tagarian. Atlantise väravad. Legend

Tiit Tarlap. Rajake tähetolmus. Fantaasia

Tõnis Tootsen. Esimene päev. Autori väljaanne

Maniakkide Tänav, J. J. Metsavana. Saladuslik tsaar 4: Kui rumalad surid. Fantaasia

Siim Veskimees. Asunduste öö. Fantaasia

Enn Vetemaa. Sõidavad Eelija tulisel vankril. Tänapäev

Steven Vihalem. 6ism2e_dpi_error:_unsupported_personality. ZA/UM Nihilist fm.

Saale Väester. Reetur. Kentaur

Eesti autori lühiromaan või jutustus

Miikael Jekimov. Tormiga saabub ka veritasu. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia

Tamur Kusnets. Ootamatu jahisaak. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia

Mairi Laurik. Surf ajalainetel. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia

Mann Loper. 1905. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia

Jaagup Mahkra. Umgolla mustad maagid. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia

Rait Piir. Teispool inimest. Reaktor nr 56, mai 2016

Heinrich Weinberg. Kadunud ja leitud. Autorikogumik „Pimesi hüpates“. Fantaasia

Heinrich Weinberg. Kes varju püüab. Reaktor nr 53, veebruar 2016

Heinrich Weinberg. Kui udu hajub. Autorikogumik „Pimesi hüpates“. Fantaasia

Eesti autori lühijutt

Mehis Heinsaar. Sinine mets. Autorikogumik „Unistuste tappev kasvamine“. Menu

Maks Hull. Viimne kiri. Reaktor nr 57, juuni 2016

Henri Hundu. Maja. Algernon, detsember 2016

Henri Hundu. Vesi. Reaktor nr 62, november 2016

Meelis Ivanov. Sosnovski karuputkede päev. Reaktor nr 63, detsember 2016

Miikael Jekimov. Külmainvestor. Reaktor nr 58, juuli 2016

Miikael Jekimov. Novembriöö. Reaktor nr 63, detsember 2016

(:)kivisildnik. Astrid Loomgreni toimik. Reaktor nr 58, juuli 2016

Armin Kõomägi. Punamütsike. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia

Kaarel Kõvabait. See ei tee üldse haiget! Reaktor nr 61, oktoober 2016

Tea Lall. Rõika peeglivabriku needus. Reaktor nr 52, jaanuar 2016

Erki Lind. Taliharjaöö. Värske Rõhk 48

Meeri Luu. Hallid inimesed. Algernon, juuni 2016

Merca. Allääres. Looming nr 9

J.J.Metsavana ja Veiko Belials. Neli kohta peale koma. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia

J.J. Metsavana. Veretu elu. Reaktor nr 59, august 2016

J.J. Metsavana. Startup. Reaktor nr 61, oktoober 2016

Bix Pokupoeg. Sepatütar. Reaktor nr 52, jaanuar 2016

Aira Rakav. Sigade tee. Reaktor nr 52, jaanuar 2016

Aira Rakav. Talv. Reaktor nr 54, märts 2016

Artur Räpp. Siiralt teie. Reaktor nr 60, september 2016

Kristjan Sander. Elekter. Algernon, september 2016

Madis Seppam. Kuldklient. Algernon, juuni 2016

Madis Seppam. Viimane lehm. Reaktor nr 55, aprill 2016

Leila Tael-Mikešin. Veenus ja mutrivõti. Reaktor nr 63, detsember 2016

Maniakkide Tänav. Halastuse hind. Reaktor nr 55, aprill 2016

Maniakkide Tänav. Liblikad pimedusest. Reaktor nr 60, september 2016

Maniakkide Tänav. Tartu kaupmehe Preussi needuse mõistatus. Reaktor nr 61, oktoober 2016

Elo Viiding. Lihtne lugu. Autorikogumik “Lühikesed ja lihtsad lood” Loomingu Raamatukogu 33/2016

Riho Välk. Lõpetamata missioon. Reaktor nr 56, mai 2016

Riho Välk. Kadunud tulevike otsinguil. Reaktor nr 57, juuni 2016

Heinrich Weinberg. Nurgatagune reisibüroo. Autorikogumik „Pimesi hüpates“. Fantaasia

Elo Viiding - Lühikesed ja lihtsad lood (2016)

Küllap on autor tüdimuseni kuulnud, et ta loome pole lihtne, et see on ebamugav ja vastuolulisi tundeid äratav. Mäletan, et enne seda blogi jätsin ta proosaraamatu pooleli, sest see oli… no väsitas ära, ei jaksanud vastu võtta (ka hiljuti loetud luuleraamatute puhul ei lugenud ma neid korralikult kaanest kaaneni läbi). Kas seda võiks nimetada külmaks või koguni kalgiks proosaks? Tõsi, käesolev jutukogu pole niisugune kirjandus, mis keeraks lugejal hapnikukraanid kinni - muidugi, ma ei saa niisamuti öelda, et oleksin raamatu kõiki sügavamaid allhoovusi tabanud või oluliseks pidanud: sest olen võrdlemisi tuim mees (mitte et ma nüüd väidaksin, et tegu oleks naiskirjandusega!). Selle jutukogu põhjal võiks mõelda, kas Viidingu puhul on mingeid võrdlusvõimalusi Triin Soometsa proosaga, mis tegeleb niisamuti inimkogemuse ümberkorraldamisega (või oleks see võrdluse otsimine ülekohtune kummagi autori suhtes?).

Huvitaval kombel on siin raamatus peale muinasjutuliste tänapäevadraamade päris palju nooruseteemalisi tekste, “tütarlapsest sirgub naine” narratiiv paistab olevat Viidingule oluline. Ja et tegemist on kirjandusega, pole need lapsepõlvelood ja sellele järgnev just ülemäära õnnelikkust manifesteeriv; tipnedes koguni sellise õõvastava mõrvalooga nagu “Geerd”.

Väga selgelt kerkib minu jaoks sellest raamatust esile “Lihtne lugu”, mis võiks vabalt ilmuda mõnes horror-antoloogias (meenub Ehlvest, keda ulmelugejad ei taha pidada õudusjuttude kirjutajaks). Tegu on kavala krutskiga looga, kus autor mängib justkui oma minakujuga ja sellest tulenevalt ootad mingit eneserefleksiooni tänapäeva ühiskonna asjus, kuid… ma ei saa saladust välja rääkida. Jutukogu kontekst annab loole väga mõjusa raami, mida siis omakorda väänatakse… edasi; lugeja saab üht, teist ja kolmandatki. Käesolev tekst võiks vabalt kandideerida Tuglase novellipreemiale.

“Ja ehkki ma ei pidanud ennast just üleliia tagurlikuks inimeseks, vihkasin üle kõige sotsiaalseid kohustusi., mille hulka kuuluvad nii pealiskaudne, ent pidev enesereklaam, kui ka juhututtavatele netikeskkonnas oma elust ja meeleoludest teada andmine. Arvutiajastul on isegi loovinimesed muutunud pehmeteks kodanlasteks, nurudes võimalikult paljudelt oma isiku aktsepteerimist, seejärel võltsi tagantkiitmist ja ennast taandavat sõprust. Kogu avatuse nime all aset leidev vaimne pehmenemine päädib võhivõõraste poolt küberruumi paisatavate pläraväljaheidete alandliku vastuvõtmisega ning lõppeks ükskõikse või koguni süütundliku kõigesöömisega. Pole tähtis, et inimese lugematutel teretuttavatel on kardinaalselt vastupidised seisukohad ja eluhoiakud ja võib-olla koguni poliitilised vaated kui tal - teisi on ikkagi tarvis selleks, et pääseda ebavaimseid natuure alatasa tabavast igavusest ja rahuldada turvaliste elamuste otsingukihku, või siis selleks, et vaigistada meeleheidet meelelisusega.” (“Lihtne lugu”, lk 53)

Elo Viiding - Selge jälg (2005)

Algselt plaanisin täispikkuses tsiteerida luuletust “Emadepäev”, aga selgus, et see on juba mitmel lehel täispikkuses olemas. Et kui kellelgi soovi, siis vabalt kättesaadav igalt hästivarustatud veebilehelt.

LIIKLUSKULTUUR

Sünnitusmaja ees

järsult kummide vilisedes

pidurdades

lasi üks autojuht mind

ülekäigurajal üle tee!

Naeratas, viipas käega:

minge-he, minge-he!

Tänasin, muutsin kõnnaku

meelega vaevalisemaks, teatraalselt

koperdades nägin, kuidas autojuht muutus

sooja klaasi taga järjest rõõmsamaks -

ta oli inimesele elu kinkinud,

teed andnud

õilsa idee eest!

(lk 19)

LUMEEIT

Niikuinii tuled ükskord kaevu kaudu mu juurde,

raputad õunapuud, tõstad ahjust kõrbevad leivad,

saad korraga küpseks ja mina, ma valvan hoolega aknal

pikkade hammasteg, mis jäävadki mõistatuseks,

neid ära karda, ma ütlen, jää minu teenistusse,

klopi mu patju ja rapsi, sest maa peal peab sadama lund -

maa peal peab sadama lund. Miks pole rohkem öeldud,

kui maa peal peab sadama lund? Vaid seadus

peab olema tungiv - maa peal peab sadama lund.

Maa peal peab sadama lund su isa ja ema peale,

su õdede, vendade peale, su kodu - su keha peale,

su verejälgede peale, sinu hingearmidele,

ja ise pead tulema koju kulla ja karraga kaetud,

laetud lahtise käega.

(lk 78)

ekspress

sirp

Elo Vee - Võlavalgel (1995)

Loomingu Raamatukogus on ilmunud Viidingu proosakogu, mida peaks lugema (tehtud), seepärast siis selline… väike reklaamiv postitus. Ma polegi autori varasemat luulet lugenud, on teine päris harjumatult… poeetiline, kõrgkirjanduslik, meeleline. Loome, mis eeldab tõsisemat lähenemist - mida aga mina ei paku siin mingilgi viisil.

Tema / Keeldumine

Olles harjunud vaatama vanas

väärtuses valu kui mistahes kulda,

närbuvus iga hiilguse ligi. Ja iga

elu on ilus. Kuid anduda iga ei luba.

Ta ülendab tõesed sõnad, ja võtab võõradki

kanda. Temal on Elava embus ja viga

kive leotada luuleks. Temal on silme taga

süü, et ta ligi ei tulda. Tema on põhjus

ja pääs, ta seistes saab teise lõhna.

Keeldumist sinule anda - ka sina sündisid siia -

ta valdab.

(lk 87)

Psühhotroonika kongress

Tähelepanu

peaks hakkama pöörama juba maast madalast

on märkimisväärne et kui uskuda headusesse

jäävad hotellid ikkagi püsti laevad ei kaevu

šveitserid ei kaota töökohti eelkõige mehed

ärge ironiseerige saate karistada karistada

(lk 117)

Järellained

nii nõrka nii jõuetut tühjust

ei ole veel kunagi olnud ei ole ma

suutnud jätta ümberjutustamata

mitte eales varem ei ole olnud mu

mitteriimilisus nii riimuv

ja ometi - luulene kuule

mis minuga on millest ma lahti

tulises templis tahan tagasi viljaks

puutusin ülahuulega vastu salamandrit

võidsin end tüdimuses ju on siis

minuga ühel pool olen ehk öelnud kõik

et alata pärast Proloogi

(lk 128)

Reede

Kella neljast kella viieni sain

gestalti, jalutasin läbi linna, kuidagi

süüdlase tunne oli. Imelik küll, ega

psühhiaatria püsiks kui saabuks rahuaeg,

Keeldude Olematuse Ajajärk. Võrdlemisi

troostitu reaalsus; kas tohib ikka märkida,

et mind häirisid silmadega õgivad inimesed,

või ei kõlba, et oma isikliku vaimse rahulduse

olin juba eelnevalt saanud, seepärast tundus ka

diskrimineeriv õgimisakt kuidagi leebem,

andeksantavam.

(lk 172)