Värske valik toekamaid võrseid eesti kirjanduspõllul, kes neist võiks võita aasta ilukirjandusliku debüütraamatu auhinna?
Pakkumisel siis 5 luulekogu ja 1 proosateos; võitja selgub varsti - 23. novembril kell 16, Tartu Kirjanduse Majas.
Piret Eesmaa “Hiirekõrvul”
Kalev Kerge “Kaose väli”
Kerttu Kirjanen “Haav(atav)”
Riste Sofie Käär ”Aps!”
Kristi Küppar “Tei tuu tii”
Johanna Roos “Tsükkel” - võiduraamatust on siin blogis kirjutatud nii.
Olgu, mitte päris - verinoorte tüdrukute (mul algas menstruatsioon üheksaselt) menstruatsioonitaju on puudu.
Võin öelda, et minu jaoks oli see kohutav. Pidev alandus, kodus ei oletatud ka, et mul regulaarselt käivad, polnud vahendeid. Ma lihtsalt võtsin sidemeteks riideid väikeseks jäänud riiete kapist ja viskasin pärast minema, ja ikkagi voolas vahel mööda jalgu alla ja ma esinesin mingil kooliüritusel luuletusega, kogu aeg kartes, et veri mu rohelised välismaalt pärit sukkpüksid niimooodi läbi leotab, et seeliku alt tume nire paistma hakkab. .
Aga üldiselt - olemas.
Ma kiidan kogu temaatika väga heaks.
Menstruatsioon pole mingi häbiasi ja mida avalikumalt seda käsitletakse, seda vähem on menstrueerijatel sisemisi traumasid teemal: "Ma olen nii ilge, ma menstrueerin."
Aga luulekoguna on tegu hea keskmisega.
Halb ei ole kuskilt.
Väga head, veritsema (mhmh, meelega) panevat ka eriti ei paista.
