Kim Newman – Übermensch! (Aphra, 2005)

Üpriski virgutav fantaasia sellest, kui natsidel olnuks oma (koomiksi)kangelane, kes sarnaselt Supermanile pärit teiselt planeedilt jne (või noh, kui Ameerikasse maandumise asemel oleks Superman näiteks kukkunud kahekümnendate natsieelsesse Saksamaale – ning nimeks saanud “Übermensch”). Täiskasvanumana kolmekümnendatel lendaks ringi ja muud üleloomulikud võimed, osaleb võimude mahitatud pogrommides ja muidu Hitleri propagandaüritustel (ja supermanivabal ajal niisiis nohiklik ajakirjanik). Aga noh, muidu milline vaimustav vaatepilt – taevast langeb alla mantliga terasmees, haakrist uhkelt rinnal, ja annab koletutele kurjategijatele valu.

Kuid samas Übermensch Teises maailmasõjas ei osalenud, sest põletusahjude lehk mattis hinge (lk 47); ning ta alistus Eisenhowerile ja oli seejärel 45 aastat Spandau vanglas – tõsi küll, talle pakuti vabadust vastutasuks selle eest, kui ta kukutanuks Mao või Saddam Husseini, või hakanud omamoodi karlssonlikuks ilmastikusatelliidiks – aga ei, Übermensch jäi vanglasse. Kuni viimaks natsikütt Avram pakub talle teistsugust vabadust, koputades kangelase Achilleuse kannale. Krüptoniit.

Omal moel naljakas supermani paroodia natside ja juutide kaasosalusel.

ulmekirjanduse baas

Kim Newman "Professor Moriarty: The Hound of the D'Urbervilles" (2011)

Kuri geenius Moriarty. Palju põnevam tegelane, kui kuivikust Holmes, ma arvan. Tegu on Moriarty sidekicki Morani meenutustega ja täpselt nawu Watson jäädvustas oma isanda tegemisi, salvestas Moran Moriarty kuritegusid. Raamat ongi lõbus paralleelmaailm Holmesi omale, kus viktoriaanlikul Inglismaal tegutsevad pätid ja kaabakad.
   Moran ise on paadunud mängur, reetlik valetaja ning adrenaliininarkar, kelle jahikirg paneb teda mõrvama võrdselt nii tiigreid, räpaseid pärismaalasi kui ka naisi-lapsi. Tööd leiab ta Moriarty kuritegelikus Firmas, kus Moriarty on "kriminaalne konsultant". Ta ei soorita kunagi ise mingeid otseseid tegusid, vaid annab nõu ja tõmbab niite. Tema jaoks pole oluline raha ega võim, vaid võrrandid ja võimatute tegude kordaviimine. Raamatus figureerivad vanakooli kuritegelikud geeniused, kes omavahel võitlevad ja vahel koostööd teevad. Keegi ei suuda neile vastu seista. Raamatus on erinevad juhtumid, kus paadunud kaabakad palkavad Moriarty ja Morani teenuseid ja mõrvahimu, et röövida, tappa ja mõjutada süütuid.
   Sellist varjukülge on tore lugeda. Eks see kõik on seikluslikus, lihtsas võtmes mis pole mitte üldse paha lugemine. Kõik see on muidugi läbi Briti alama Morani šovinistliku, psühhopaatliku pilgu. Eks need suured pahad tegelased ja antikangelased on need kütkestavamad tüübid. Need pedelikud Watsonid ja kapten Hastingsid on tüütud ja vatti täis. Ehk seetõttu oli nauditav lugeda moraalitundeta pättide raskest elust ja seiklustest. Vahva!