Ellen Kushner - When I Was a Highwayman (The Book of Swords, 2017)

Esmatutvus Kushneri Riverside maailmaga, mis ei teinud seda maailma kuidagi tuttavamaks. Aga jah, lugu noorest mõõgavõitlejast, kes maalt linna tulnuna otsib teenistust oma mõõgale. Duellid, demonstratsioonesinemised, omamoodi modellindus. Noh, ja rahahädas ka maanteerööv, aga see ei lähe just plaanitult, kuna röövituks osutub aadlik, kellega noormees varem voodit jagas. Peategelane jagab voodit ka prostituudist ja taskuvargast korterinaabriga, kellega on tore ja lõbus, kuni … lained löövad pea peal kokku.

Otseselt ei oskagi öelda, mis selles üsna napis isikuloos niivõrd mäletamisväärt võiks olla. Ehk see peategelase biseksuaalsus, sellist mõõgakangelast nagu polegi otseselt kohanud. Huvitav, kui peavoolu ulmes on LGBT-värki, siis see on enamasti omasooliste värk (kusjuures enam tundub naistevahelist armastust olevat), biseksuaalsust kohtab meeste puhul ikka haruharva (no hetkel ei mäletagi miskit). Nojah, muidu selline paheline mõõga ja mantli lugu; kergelt samas laadis Kushneri esmatutvusega.

Ellen Kushner, Ysabeau S. Wilce – One Last, Great Adventure (Fearsome Journeys, 2013)

Üpris vahva lugu, kergelt irooniline ja mõrkjas ja sädelev. On Kangelane, kes leiab, et ta enam ei jaksa koletisi tappa ja muid kangelastegusid teha. Ta armsam, kohalik kuninganna pakubki talle viimast seiklust – ühel kaugel kuningriigil on tüütu koletis (või koletised), selle maa kuningas pakub selle mahalöömise eest tasuks oma tütart. Kangelane laseb end sinna kohale toimetada... ikkagi koht, kus võiks väärikalt pensionipõlve pidada. On selline kõrbemaa, aga noh, pole viga. Lossis võetakse Kangelane ja ta saatja Reynard kenasti vastu, peetakse pidu, aga koletistest eriti rääkida ei tahetagi. Öösel äratab Kangelase Reynard, kes teatab, et kuningatütar on hoopiski aheldatuna keldris, peol esitatud tütarlaps on võlts. Kangelane hiilib keldrisse, tõepoolest, seal on aheldatud riidekubu, mille alt paljastub üsna tõre ja ülbe kuningatütar. Ning Kangelase ülesanne veereb keerukamaks.

Tore on see, kuidas autorid kergelt irvitavad kõiksugu fantasy klišeede üle, eriti mis Kangelast ja tema tegusid puudutab. Samas see Kangelane pole lihtsalt tegelane-tüüp, vaid üpris karakteri mõõtu, loo jooksul saab pilkeobjektist inimene. Ja niisamuti kõrvaltegelased – kuninganna, Reynard, kuningatütar, needki on elavad tegelased. Ühesõnaga, ühtviisi irooniline ja lõbus ja melanhoolne lugu, kindlasti koos Parkeri tekstiga selle kogumiku üks parimaid jutte.