02 juuli, 2015

Ann Leckie – Abistav õiglus (2015)



Nii värskelt kuuma ulmeromaani polegi vist varem eesti keelde tõlgitud? Eks on muidugi Pratchetti viimased teosed ja YA moekaubad, aga et selline auhinnatud romaan ja nii kiirelt, ei tule kohe nagu ette. Alljärgneva suhtes kõlab veidi kontroversiaalselt, aga mugavam on ikka emakeeles lugeda, selmet ingliskeelsega jantida.

Romaanitõlkega on probleem selles, et see tekst pole täielikult eesti keelde vahendatav – seda seepärast, et eesti keeles ei saa sugudega “mängida” (muidugi, sellevõrra on inglise keelde tõlkijatel keerulisem, et eesti keeles saab edukalt sugu “varjata”). Nii jääb kogenud tõlkijast hoolimata see romaanis valitsev nö suguline segadus tahaplaanile, kui ometi tundub Leckiele üheks olulisemaks teemaks olevat ulme maskuliinsete klišeede lõhkumine. Romaan on ka seepärast hea, et autor on loonud sõltumatu maailma. Küllap raamatu auhinnalisus põhinebki sel sugudesegadusel ja põhjalikul maailmaehitusel – tegemist on omaette süsteemiga, millele on raske ühest paralleeli leida Maa kultuuride ja nende ajalooga (selge see, et tegemist pole millegi täiesti senitundmatuga, tegemist siiski inimtegelaste ja nende ühiskondadega, muidu oleks... kogemuste puudumisel raske lugeda).

Ühesõnaga, hea värske ulme, tore, et kirjastus julges välja anda (sest jah, milline vähegi uuem ulmeraamat on edukaks osutunud...). Hakka või järge lugema – peale ingliskeelse lugemist (tegevustikust on rohkem juttu selles postituses – tore on, et poole aastaga on romaan enamvähem ununenud) sellele ei mõelnud, aga nüüd täitsa võiks.

Kommentaare ei ole: