Marko Kompus - Laboratoorium. 44 luuletust (2016)

Kompuse raamatutega kokku puutudes tekib ikka küsimus, et kuidas neis sisalduvaid tekste defineerida, mida see lugeja jaoks tähendab. Keelesupp? Seekord ütleksin, et Kompuse tekstid on kui nägemuste mikroproosa. Kujundid, mida Kompus või miski tema sees loob, on tõepoolest… kujundlikud, need nõuavad lugejat mugavustsoonist väljuma, kujutlema erinevate hargnemiste ja sulandumiste maailma. Tekstirisoom, mille on algus (pealkiri või esimene nägemus) ja lõpp (kus alguse nägemus eelnevast tekstist vaevatuna teistmoodi taas esile kerkib). On luuletusi, mis mõjuvad kohati regilaululikult (nt lk 18, 56) - üleüldse tuleks mõelda sellele, et niisuguseid tekste peaks kasutama etlemisvõistlustel.

kui raha on tango, mis kammeljat ihub;

ja surm on tänavamuusik, tänavata ja muusikata;

ja odrapõld põues kuu aluses kõrtsis juhus on uks,

mida väetab higi;

ja paitused varisevad ega hoia enam kinni taju

kuivanud käest;

ja aja elaniketa huuled pusivad pimeduse kyljeluus

(aher köha mööda köömnejahedat nööri on ennustusnihe);

ja liha ässitab hällilaulu kallale silma,

liblikas röögib, öö haarab kinni mulluse härja sarvist,

hing pyhib suud, lind nõrgub läbi pilve…

mida on öelda… torn naeru…

täis naelaaugu lõhna… hypleva nimega…

tango täis kammeljaid… raba on grammofon…

seal muusika nuusutab seeni…

(lk 8)

Selle teksti puhul võiks mõelda Kompuse tekstide enesemääratlusest:

et kassisitta keeta on luuletaja kohus, ma keedan;

videvik luusib, lusikas pihus, magusat kompab.

ma kogelen ilmutusi, konn tekstis, kassisitt kassisitas keemas;

kilukarpigatsusega maitsestatult, kibuvitspõskedega

alasti mõrudal uksel;

ja luksatusjalamaid settib uks. silm kahlab.

öö tubakakeha annetab jumalat, kuu alune lutsukivi

õiendab õiglastega, kassisitt keeb.

mu kuritöö sygeleb emakeeles. kynkana sygav korjus

lohutab olematust: tuul tuuldse saab sylitatud;

ja selili kapipealses taevas kihutab sõprus mööda hõrnamõra.

hõrk on kassisitt kui teda keeta koos luuletajaga!

marko kompus – tikrisuitsu ja leiba (2012)

Kompuse luules on toimunud miskisugune oluline muudatus, aga milline just, ei oska öelda. Autor on läinud ruraalsemaks – osa poeesiaväest võrsub nüüd tööst ja ürgsest mehejõust. Või siis tekkinud teatav hümnilikkus (riituslikkus?) läbi paljude (ja paljude) korduste. Aga kes teab. Nagu ikka, rünnatakse su adumise keset.

“kahvatute noahoopidega leinab heinamaa oma vooruse riket” (lk 38)

“see olen mina labidas ihus  

aiamaalt tulnud kylvamast naereid pollockile” (lk 40)

Üldiselt pole Kompus teab mis lugejasõbralik poeet (nagu ikka) oma keele- ja meeleehitusega, ses suhtes on raamatut lõpetav vupsatuste poeem väga tore nähtus, omamoodi näitlikustav kirurgiline operatsioon, kuidas ta luulet osadeks lahutada ja seeläbi tunda mõnu ta mõttehuilatustest (jajah, tegelt ei saa samastada üht poeemi loomega). Raamatu kaks esimest tsüklit on päris lämmatav hulk mõtteuperpalle, mis alluvad tõrksalt kiirele lugemisele. Teine tsükkel pakub võimalust loomet mitmeti lugeda – luua sõnaklotsidest omale sobiv lüürika (jajah, tegelt see pole nii kirjutatud, aga mingi hetk sai küll ridasid rohkem või vähem õnnestunult eri järjestusega loetud).

“noor buddha istutab pannkooke
et lastelastel hea oleks võtta
käärid idaseinal vaatavad pealt
möödalendava piiritaja silm kohtab
kokka ja aednikku
parajalt kaugel on äike
nagu hooplev varesemuna
ta istutab ja seljatagused märtrid
haistavad tuule hääletut mälu
“nõnda” noogutab moos
õiget muusikat lusikaga kui sööb”
(lk 53)

“surm tõstab lati elust natuke kõrgemale
me oleme hoolsad kõik me pystitame rekordi 

ja näeme välja natuke sedamoodi nagu
praguneva näoga kanad”
(lk 77)

Marko Kompus – kapiuks jaan oksa (2009)

Blogi turundamiseks tuleb teadagi käia lugejate sünnipäevadel ja muudel avalikel kahtlase kuulsusega üritustel. Eilsel brändireklaamimisel-veinijoomingul tuli seetõttu esmakordselt mängida scrabble't (oh mida kõike tuleb teha, et enam klikke saavutada!), kes võitis, ei tea. Tõestamaks, et mõned eilsed sõnad on vägagi võimalikud ja loomulikud (heeliuminäu?, köiepoelesed?), otsustasin Kompuse luulekogu toredate liitsõnade nimel sirvida (ühtlasi võib siinset nimekirja kasutada spikrina, kui kellelgi soovi). (Kirjapilti pisut muudetud y>ü.]

koerhuulsed, maakihlus, sumoahv, porgandikraanid, kohvikuhambaid, põsemuusika, öömajavembukas, baobabiigatsus, sülekoermetsad, suhkruratsur, poolunevennad, teemeistrinohu, soolakuub, pulmaööööked, humalalapsed, timukakõrned, külviulg, anaaldieet, serenaadmööbel, välguhirm, rõõmukulp, partrooste, mälukae, ananassrahvad, tuumulmne, klaverinööbid, pasteettomahookide, kaugplaksutajad, merikarpkuub, rindpimik, kulmkajakas, hakklihavirmalised, rangluupurgid, tsikaadipiim, esmaabikakand, kontdelta, rinnaltpäästjad, kopsutraktor, tolteegipirn, kambüüsjuuksed, sakepoks, patsutuskontor, torumesi, kelgupisar, selleripistik (lk 3-5)
piimagiljotiini, oliivviipav, pompelmuusika, kärumeeshapnikku, kreissaeorkester, puljongikompvek, hapnikukastrul (lk 6)
kiivitajatreppidel, verepoid, põrnikatrummide, sünnitunnistustangidega, soolaukamõruda, teretuslahing, kaimanvoodites, muskuslabidad (lk 7-8)
martsipaniriidlev (lk 8)
heraklesvabrikus, telefonkopsud, kärbsenäppvaremeil (lk 9)
salamahlana, inimkodarad, hullusärkärkvele, külmvõõras, emakeelvapralt, silmapilkhapnik (lk 12)
poolmiljonilinnatuul, pirukavuntsid, klavessiinbussis, välkametnikud, kontnõlvne, keksukastkurbust (lk 13-14)
kioskiallergia, laiskloomapisar, armastusfüürer, bumerangvõtit, unekäharat, tsepeliinvõras, plekkkoeravuntsid (lk 14-15)
paberjaanuar, kakaduuköömneid, sündikaatahjud, tubakakorter, tõrvalillkohvrid (lk 16)
silmapilkpõlved, gnuurusikad, siidiussranges, lapsepõlvtoorelt, vihmagnuud, vormileibkristuse (lk 17)
jäätisesosinat, daamjahust, kaaviarireha, rebasekortsud (lk 20)
karmarõõmne, meeleolukindaid, tikrikloostris (lk 21-22)
pärlkanatubadest (lk 23)
esmatarbenauding, liblikaproteeside, albatrossistmel, mürkseenemootor, rohujuurrasvaselt, pisaranuustik, umbusukomisjon (lk 26-27)
liblikataksost, labürintkaupluse, küüneviha (lk 27)
leidlapsekeelne, emakasuudmete, roosärjejuukseid, klaarõunavaatega, taevaokslik (lk 28)
oidipusravi, gurmaanbarrikaadidel, naeratuspüssid, esmasöönu, kontbardlik, pistrikukirmet (lk 30)
tulemesinikud, inimnuuksatus, spioonkarvased, meearmee, pääsukesemesi, paushuulsed, sõbratarpringid, kerberospeatuses, jupiternööril, joovikacoitused, kimalasmedaleid, kuukalaukselt (lk 31-32)
kortsuvahetus, rikošettpuud, paplipäised, maitsmispungi, näovoodis, vihmalill, talvsõrmseid, kangelaspalavikes (lk 32-34)
kuujäätist, puusepapoegse, pisarakiskja, kuldnokalõike, mälulünkaias, patsutushälve, pangvanaemad, kingmaastikul, tipptunniliha, vihmasuhkrut, vihmausssuhkrut, nõidpäevalehed (lk 35)
varblasejuuksed, prometheusvannis, ümisejapõuast (lk 38)
keskpäevakummid, ulukidžässi, naeratuskuullaagritel, ööliha (lk 38-39)
tõuguveranda, kajakamahla (lk 42)
südamevagunis, hellituskauplused (lk 43)
lumememmpimedal, liblikatüves (lk 46)
koolibripalgal, leidlapselonksu, musträstanööbid, külmkapipilved, siisikeseleiba, vaevakaskkeha, molekulteki, kärbsehoop, rabarberisuuga, unimütstornist, palavikautot, katedraalravi, tiigrikõrvne (lk 50-51)
malekasvandus (lk 51)
öökorrusel, klaverihobune (lk 54)
vabarnakuradid (lk 55)
lapselapsvastust, puhkpillijalgu, ülikondtunnel (lk 55-56)
äädikakuller, kaktuseaevastust, konthommikul, presskannusohver, tõmblukukündjaid, kogersõnnikust, ehmatussabatähtede (lk 58)
tikkkontsatsüklon, redisekeelsetes, kukesuppvalgetes, brigadiriripsmetes, kummardusselgetes, kaevurmannas (lk 59)
baritonlumi, kaunitarmaastikul, inimmööblis (lk 62)
mägitilk, tuulejunn, paberlapsed (lk 62-63)
soolahümn, marmelaadarmeed (lk 63-64)
ufoooteputka, lumepurdel, kabinetnoppiv, tsikaadrindne, muskelaukne, hüppenöörseebist, veeuputuskogelev, mustsõstrapreesterlik, elevantharva, tõuksügist, torsodoonoriks, druiidsinkne, vaagnaluukaevur, bumerangleidva, hakklihaarve, väriheinamäluga, kükktantsuakendega (lk 65-66)
kammeljaorkester, öökullipruute, jalamatthaigus, palvekirves, osmoosmetsade, lambamuusika, karpkalamäed, kambüüshamlet, mesipuuhuulne (lk 66-67)
teerullijumalale, risoomriided, vaimutigu, alimentperse, kannatusmoosi, koraanauto, sõnnraamatu, kalmaartissid, iserasedad, pihlakakodarad, konkistadoordoonor, uusaastanuustik, timukanuustik, väriheinkätega, heinamaatuba, sääskhäältes, albatrossroosid, klaveriveriseid, üdilüps, lesemeened, sibulakontsert, küürvaalapõldu (lk 70-71)
nisukünkal, humalavihmas, palvekoer, palavikkoer, roosisamovarid, puuõhtu (lk 72)
klaarõunameri (lk 72)
meevurrivalvur, politrukroostene (lk 73-74)
omnibusspealsed (lk 74)
ükssarvekoturnidel, inimvihmperse, frikadillselge, vainukäonöörist, taburetraskelt (lk 75)
kogerülikonda, tuisuvõrseid, tikrikõrv, kuubussist (lk 76-77)
suupistesufi, kalaladvul, köhapaguneist, macchiavellipiduritega (lk 77)
väävelsuuskadega (lk 78)
puukuurjad, allveekiirabivanker, hapnikukaevandusi, südamenagi (lk 78-79)
raudhangedes, vaskhangedes, hõbehangedes, kuldhangedes (lk 80)
rukkilillpirukaid (lk 80)
ülasemuusikat, trepptiibseid, haikalakõrgel, tabalukkkuller (lk 82)
veoautoselge, kükktantsuaknal (lk 83)
paakautomeri, liblikamundrist, halvaamalet, lehedressis, lumelusikat, unenäopääsuke, eunuhhtramne, ringutusjänes (lk 86-87)
meisterroostetaja, kuupkäised, maajakasvandustes, maarjakasvandustes, haikalaistikuid (lk 90)
ülikondsaatust, vagelkirik, morfiinvaatidega, hüü[u?]märklonksu (lk 90-91)
püromaankõrge, magdaleenajagav, liblikakätega, porgandtabalukud, kilekottpõskedega, piiskopümarat, halvaajuuksed, kamprisõrmed (lk 94-95)
õhuauguistanduses (lk 97)
kuldkalakellad, käokellahullus (lk 98)
nööpjuursed (lk 99)
kärnkonnmustad (lk 99)
saarmalippu (lk 100)
bandiitdiivanil (lk 102)
mozzarellavarbad, ruutuemandapõld, ulmnuiav, jonnipunntilk (lk 102)
mesilasummikust, munainstruktor, märternäiduk (lk 103)
ametnikkurb (lk 104)
vööloomapuhkust (lk 104)
tsikaatlipsne (lk 105)
nutupuhkust (lk 105)
kinnistähtpintsak, haigrurindne (lk 105)
voodikeeglit (lk 106)
guevaraseep, täiskuuköömneid, kammloomaorkestreid (lk 108)
nahkhiireoras, haigutusjoogat (lk 108)
võileivatrepil, muiduuitav (lk 109)
üksilduskolin (lk 109)
pisaravasar (lk 109)
lumekakköeldis, poksisoomust (lk 111)
kriminaalhaiku (lk 112)
reedemootoriga, karusmarjatraksidega (lk 113)
kivišampanja (lk 114)
sopranimääret (lk 115)
tailihamundris (lk 116)
harakatuhar (lk 117)
gurmaannööri, nukupühadeks (lk 118)
tuviaadel (lk 119)

Elevantharva vist enda lemmikuks. Milline kujuteldav harvus! Kuigi kambüüshamlet kõlab kah päris melodramaatiliselt.