Huvitaval kombel polegi seda raamatut varem lugenud.
“Toomas ja Krahv” - millest selline viha rästikute vastu? Saaks vaid nottida ja selle eest raha, no on alles Toomas. Lugu on jaburalt lihtsameelne ja nõukogudelik, et tõepoolest sobiv nooremale koolieale – poiss peatab tublide miilitsate abil pätijõugu.
“Operatsioon “Mari”” - seekord kosmosefantastika jõnglastele. Tore, et pisiplaneet Malakamaal sõidavad inimesed (humanoidid?) luudade otsas. Õhh, lõunasöögiks pakutakse munarebu (lk 10). Värvilahendused on raamatus igati kokkuhoidlikud, igal lehel on valget ja musta ja siis kaks vahelduvat lisavärvi. Aga noh, ülbik Mari saab päästetud ja Munapea jääb kadunuks.
“Karvane külaline” - nüüd siis lumeinimene Li, kes on lumeloll (lk 19) ning sõbraks tal lumeleopard Hiirekuningas, kuigi raske uskuda, et peale kaslase sabast kiskumist (mille abil sai helikopter tagasi maale tõmmatud) sõprus just kaua särab. Ühesõnaga, loo tarkuseiva peitub selles, et geoloogi ei või usaldada. Vaat et kõige vähem titalikum lugu, või noh, ärksama meeleoluga.
