Kalju Konsin - Aeg saab otsa (2012)

See olevat Konsini üheksas luulekogu, seni olen jõudnud vaid ühte lugeda. See minimalistlik kogu võiks pakkuda laulusõnu mõnele psühhedeelia või neofolgi bändile, siin on küllaga sügavust ja süngust, hillitsetud metsikust..

Valgus ja vari 

saadavad meid. 

Ööpimedus ootab ees. 

(lk 10)

Varmalt valin ma sõnu, 

mida puistata vulisevasse ojavette

kalade ette, 

kes ei kuula neid eriti. 

(lk 17)

postimees

Kalju Konsin – Kuuüksindus (2003)

2 luuletust tuntud seltskonnategelaselt.

“Oled sa kordki
imetlend sinilillede silmade sära,
suudelnud pääsusilmade roosasid põski,
paitanud kullerkuppude kuldseid päid,
kuulatanud maikellukeste hõbedast helinat?
Oled sa?” (lk 5)

“Oma KGB toimikust leidsin hinnangu:
“Räige natsionalist,
antisovjetist,
lääne ees lömitaja,
kodanliku teaduse kummardaja,
kõlbmatu värbamiseks.” 

Nende arust olin määratud vaid kärbumiseks.” (lk 20)