Andres Vanapa - Sisukord. Luulet 1970-1978 (1980)

 

PIDUSÖÖK

Olid kartulid raasike kurvad

et hani tooreks jäi.

Aga soust oli vait ja vaga

teda lõunast üle jäi.

(lk 22)

COGITO, ERGO SUM

kes teisele ütleb

see ise um.

(lk 42)

KOOGUTAGE, KOOGUTAGE.

Sirutage kaelad välja

lööge oma kolud kokku

ja karjuge taeva poole.

Oodake niikaua

kui vanajumal

pistab oma punsunud näo

valgest pilvest läbi

ja röögib te peale.

(lk 53)

Andres Vanapa - Pihlakaviin (1974)

Mitte et siin kogus kõik luuletused oleks nii üürikesed, kuid mis on, on head.

Veni, vidi, vici -

ei viitsi.

(lk 19)

Ise alles

über alles.

(lk 22)

EI MA LUULEST ARU SAA,

kuigi olen sünnilt mulk.

Nurmenukk, nurmenukk;

trummipulk, trummipulk.

(lk 38)

Õrn ööbik kuhu tõttad sa

sõduriks ei sünnita.

(lk 49)

“Mis värvul viga?”

küsis siga.

“Igav.”

lk 65

  

             

JA KUI TEIE SELLE MAAILMA

kord õhku lasete,

olge nii lahked,

siis võtke uus,

kust tahate.

(lk 85)