Timons Esaias - Go. Now. Fix. (The Year's Best Science Fiction 2, 2021)

 

Futuristlik põnevuslugu ühest padjast, mis päästab hirmsat õnnetust kogenud kosmoselaeva. Ainult et … PandaPillow pole miski tehnikaime selle aja kontekstis, pigem relikt (laadis telefoniautomaat, kus sai kaardiga kõne valida).

Ühesõnaga, keegi ostis selle, kasutas lennu ajal mõnda aega padjana ja viskas siis prügikasti - kuniks siis õnnetusse sattunud lennukis kukkus see  prügikastist välja ja hoolimata üha tühjenevast akust, hakkas tegema seda, milleks ta oli programmeeritud: aitama.  Aga et ostja oli ta enda nimele registreerimata jätnud, oli PandaPillow tööpõld ootamatult lai - terve lennukitäis inimesi (no need, kes peale õnnetust kuidagi ikka elus püsisid) ja neid teenindama mõeldud tehnoloogia, mis millegipärast polnud hakanud funktsioneerima. Asja teeb keerulisemaks see, et kogu tipptehnoloogia oli nö levist väljas, ühendus välismaailmaga oli vaid PandaPillow otseliin oma klienditeenindusega - kus küll puudus igasugune tugi niisuguse relikti eest hoolitsemiseks. Selline pudelikael inspireerib ka laevatehnoloogiat padjakest elus hoidma. Ja PandaPillow on sunnitud veel kangelastegusid tegema …

Et siis omamoodi ood kõbidele, seda küll tehnoloogia võtmes. Katastroofipõnevik lihtsa kangelasega. Kui esmatutvus selle autori loomega oli õige … huvitav, siis ka see tekst on tegelikult päris hea.

Timons Esaias – Sadness (The Year's Best Science Fiction & Fantasy 2015)

Mees soovib tappa oma abikaasat, käib teine närvidele ja üleüldse, vahel abielu tekitab kummalisi vajadusi. Aga ootamatult segatakse ta plaanidesse vahele, kui antakse teada Uue Inimese külaskäigust tema juurde. Uued Inimesed (“New People”) on mingid tulnukad, kes on võtnud Maa enda käsutusse ning eksperimenteerivad nüüd looduse ja inimestega. Järelejäänud inimesed elavad enklaavides, kus nad ei saa väljuda, nende vajaduste eest hoolitsetakse. Uued Inimesed uurivad seda, kuidas tavainimesi ökonoomsemaks muuta, ja nii seatakse sisse uued eluviisid. Rääkida ja mõelda tohib sanskriti keeles. Kui rohkem kui kaks inimest on koos, tuleb kasutada suhtlemiseks viipekeelt. Riietus on pärit 16. sajandi kõrberahvastelt. Religioon on segu eri idamaade usunditest. Jne jne jne.

Uue Inimesega suhtlemisel on omad reeglid – küsimustele tuleb vastata, olendile ei saa olla lähemal kui kolm meetrit, erinevate olukordade jaoks mitmesugused kehaasendid, mida tuleb kasutada. Kasutatakse ajuseadeid, mis aitavad mõista küsimusi ja formuleerida vastuseid (ühtlasi loevad need inimeste mõtteid). Niisiis, Uus Inimene tuleb peategelase juurde, inimene kogeb üsna ärritavat kohtlemist. Viimaks selgub, et Uued Inimesed kavatsevad katsetada muinasameeriklaste inimohverdusi – et kas see aitaks paremini kasvada maisiväljal, mis vangilaagrit ümbritseb (milleks üldse see mais on, jääb peategelasele arusaamatuks). Ja esimeseks inimohvriks oleks naine, kelle tapmisest peategelane unistab. Võiks öelda, et selline lahendus talle ei meeldi, kuid nagu selgub, on naine juba enklaavist minema viidud.

Selline lühike lugu. Peategelase ja Uue Inimese kommunikatsioon on vahel selline, et mitu korda tuleb lugeda ja ikka ei saa aru. Aga jah, vaat siis selline on laborirottide elu, uuritakse ja puuritakse.