Barry Hughart – Linnusild (2009)

Huvitav, kas oleks lootust, et terve triloogia ilmuks maakeelsena? Mõni lugeja arvab, et teine osa paremgi kui avaraamat ja kolmaski üpris lõbus. Võiks. Veider, et taaslugemisel tundub tegevustik kuidagi keerukam ja tumedam, enne jäi mulje kui ühest pöörasest pulliraamatust. Aga nüüd, kõiksugu traagika! Nähtamatu Käsi oli ikka üks hirmus kurjuse tööriist.

Taas proov ashinaritada:

heroilisus: 4

verisus: 3

psühholoogilisus: 1

erootika: 0

maagilisus: 6

seiklused: 4

armastus: 2

2009 top 10

1 Rushdie – Kesköö lapsed
2 Hughart – Linnusild
3 Powers – Anubise väravad
4 Tarlap – Meie, kromanjoonlased
5 Martin – Fevre'i unelm
6 Davies - Euroopa sõjas 1939-1945
7 Kusnets – Hundipäikese aeg II. Vaen võtab verejälge
8 Benioff – Varaste linn
9 Kaus – Hetk
10 Tänav - Surmakarva

Kui esimesed 5 on endale üpris selgelt järjestunud, siis järgmiste puhul võiks nii mõndagi asendada vms. Endale valmistab head meelt see, et (välja arvatud Rushdie) on kõik raamatud nö pauguks luuavarrest, ehk siis ei osanud oodata, et võiks muljet avaldada. Ja see on enam kui tore.

-

Muud head raamatud, mis ilmunud varem ja mida esmakordselt lugenud (top 20, aga ei suuda järjestada, tähestikulises järjekorras; välja jäid igasugu taaslugemised)

COBRA II. Iraagi sõda ja okupatsioon, Hyperion & Endymion, Illuminatus! Silm püramiidis, Jean Paul Marat' jälitamine ja tapmine Charentoni varjupaiga näitetrupi ettekandes härra de Sade'i juhtimisel, Jõgi Eedenist, Kusagil lennata, Kõiksuse lühiajalugu, Linnuaabits, Maagide kool, Maailmasõda. XX sajandi konflikt ja lääne allakäik, Näoline, Pööratud kuu, Silma lugu, Skismaatriks +, Tee, Tramm Šiša Pangmale, Tundmatu sõdur, Uusaja kultuurilugu, Veel üks paradiis, Üldiselt mulle mehed meeldivad

-

Võinuks teha ka lugemiskoleduste edetabeli, aga ei suuda lõputult õel olla. Omaette ooper oleks poolelijäänud raamatud, aga neidki ei tahaks “reklaamida”.

Otsingute popimad autorid ehk Beltran, Kasemaa ja Kaus; tõlgetest Martin ja Rothfuss. Muidugi on kõiksugu kohustusliku kirjanduse austajaid, aga see selleks. Eesti korvpalli agoonia taustal toksitakse ikka “korvpalliromaani”, kusjuures pigem ikka koledate hävingute järel (mis teeb kurvaks). Vast lootusetuim juhtum on keegi senegallane, kes järjepidevalt otsib/vad naist ja peab ikka ja jälle lugema seda kirjutist. Vahel on uskumatult tüütu kirjutada kasvõi paar lauset raamatust, mis mingit muljet ei avalda; seega peaks vast lubama, et tuleval aastal peab vähem raamatuid lugeda.

Avapildi autor härra Araki.

Barry Hughart – Linnusild (2009)

Kahtlemata üks selle aasta mõnusamaid lugemiselamusi. Juba raamatu alguses tekkis selline hea oh-elevus ning väikse pettumuskartusega sai edasi loetud, aga ei, kõik jätkus ühtviisi külgetõmbavalt; võlurmolkus Li Kao on jätkuvalt teravvõluv (kuigi kahjuks kaine) ning loo jutustaja Kümnes Sõnn jätkuvalt siiralt matslik looduslaps ning ülejäänud tegelasgalerii jaburalt metsik ja vägivaldne ja hull ja armas ja petlik jne jne jne. Mänguline, riivatu, üleannetu kelmiromaan või kerglase loogikaga muinasjutumaailm? Tekst a la “Stoppard meets fantasy meets hipikirjandus”.

Tegelastega võib juhtuda misiganes ja lugejana selline aloogiline mürgeldamine ei mõju üldse kahtlaselt; näiteks ehitavad tüübid aastal 639 õhusõiduki ning lendavad sellega rahumeeli nähtamatu ämbliku eest ära ja vaiksemal hetkel saavad veel kaljutipust möödudes sealt lund janu kustutamiseks kahmata. Vahva. Hea, et pole tõsist pretensiooni esineda mingi libahiinaliku tekstina. Hugharti jutustamisviisis on selline mõnus kommete või ajaloo kommenteerimine, teatav äraolev või õlakehitusega osundamine mistahes hullule olukorrale. Hämmastav, et kirjastus ei nõustunud tõlkija valikuga raamatu pealkirjaks, mis on tekstitruum kui “Linnusild”. Huvitav, kas järgede tõlkimine on samuti plaanis?

[kontekstitu viide - i like your shoes]

Igal juhul, sarja “Sündmuste horisont” vast seni parim väljaanne.

baas
raamatumaailm
industrial snowflake